Tag Archives: Jumal

Jumalast ja kurjusest

Posted on by

Kuidas oleme Jumala sees (nagu A.Hiob ütles) või kuidas on Jumal kõikjal, aga ometi vahel ta nagu on ligi ja vahel mitte?
Mida öelda Jumalast holokausti läbielanule või preestri poolt ärakasutatule või muud suurt kurja kogenule?
Kuidas teades kõigest kurjast uskuda Jumala headust?
Või mida öelda kasvõi inimesele, kellele tundub, et Jumal lihtsalt ei vasta ta korduvatele palvetele?

Jumal on andnud meile valikuvabaduse ja vastutuse tagajärgede eest. Igale inimesele.
Ta ei pea sekkuma, kui me ise halvasti teeme. Jumal ei pruugi inimest ära päästa ka teiste inimeste kurjadest kavatsustest. 
Kurjus ei ole Jumalast, aga ta on andnud inimestele vabaduse teha nii head kui kurja. Jumal ei vastuta inimeste kurjade tegude eest, vaid kurja teinud inimesed vastutavad.  

Ka kristlased pole alati teistest paremad ja moraalsemad, kuigi seda neilt tavaliselt ootame. (Me kõik oleme alles kogu me maise elu kestvas pühitsuse protsessis)
Ometi inimeste vead ei tühista Jumala täiuslikkust. 
Võib-olla Jumal ei ole eemal, vaid lihtsalt ei sekku alati. Aga vahel ta ka sekkub ja päästab kurjast. Ka neid lugusid on palju.

Kuivõrd peaks kristlase igapäevaelu moraaliga seotud olema? 
Kas võib näpuga näidata või peaks ootama, et Jumal teist kristlast ise korrigeeriks?  

Meie vastutus on kõige maailma eest hoolitseda, nii hästi ja targasti kui oskame (1Ms 1:28, 2:15).
Ilmselt käib siia juurde siiski ka kurja vastu võitlemine, aga see ei tähenda iga pisiasja pärast näägutamist.
Jeesus õpetas palvetama: “Ära saada meid kiusatusse/katsumusse, vaid päästa meid ära kurjast!” See hõlmab nii kurja meie südames kui teiste tehtavat kurja meie vastu. 
Meelerahu palve ütleb: “Aita mul võtta seda patust maailma, nagu Jeesus võttis, nii nagu see on, mitte nii, nagu mina tahan, et see oleks!”  ning “Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende kahe vahel vahet teha.”

Kust tulevad Hitleri-sugused?  Kodu ja muu keskkond mõjutab ja kujundab..

Kristluse imidžit kujundame oma käitumisega. Kristluse vastased ja äärmuslased ka kujundavad omamoodi. Hea võimalus imidžit kujundada on kultuuritegelastel, õpetajatel, õppejõududel jt, kes paljude inimestega kokku puutuvad, aga eks me igaüks kujunda seda oma lähikonnas.

Lõpuks veel mõte C.S.Lewis’elt: “Kui valu tuleb kannatada, aitab natuke julgust enam kui palju teadmisi, natuke inimlikku sümpaatiat enam kui palju julgust, ja vähim tinktuur Jumala armastust rohkem kui kõik muu.”

Olgu meil siis tarkust olukordi mõista, julgust muudetavat muuta, aga ka lihtsalt inimlikku kaastunnet ja silmi märgata kannatuste ja raskuste keskel kasvõi vähimaid Jumala armastuse märke!

Siis näeme teda nii nagu ta on

Posted on by

(Karantiiniaja ülestõusmispühadel)

“Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.” (Johannese 14:2-3)

Jeesuse surm ja ülestõusmine, mida nüüd jälle tähistatakse, tähendab, et ka meil on lootust ülestõusmisele ja elule igavikus. Meil on lootus igavesele elule koos oma Loojaga, Jumalaga, kes on samaaegselt kõikvõimas püha Valitseja ja armastav Isa.
Ta on universumi tekkimise algpõhjus, tema käes on kõrgeim võim ja lõplik kontroll kõige juhtuva üle.
Ta tegi meid, inimesi, et oleksime nagu tema lapsed, tema sarnased ning muu loodu head peremehed ja perenaised. Ta tegi meid tegema head, aga andis vabaduse teha ka halba. Ja kahjuks teeme ka halba. Palju loodust on ära rikutud. Mõõtmatult on ajaloos kurja toime pandud. Kes meist poleks kordagi milleski eksinud?

Jeesus tuli meid lepitama Loojaga, et õpiksime tegema head – head, mis pole hea ühe inimese isekast perspektiivist, vaid hea suures plaanis.

Süütu Jeesuse tapmine näitab inimeste kurjust ja rikutust ning Jumala valmidust kannatada ja surra meie heaks.

Jeesuse surnuist ülestõusmine näitab Jumala võimu elu ja surma üle.

Meid ümbritsev maailm ise ja Jeesuse lubadus tulla tagasi kohut mõistma näitavad, et see maailm ja siinne elu ei ole igavesed.

Rasketel aegadel räägitakse maailma lõpust, aga meile pole antud teada, millal see täpselt tuleb. Igaühe isiklik maailmalõpp on siis, kui tema maine elu lõpeb või tema senine elu olulisel määral kokku variseb.
Kõige olulisem ettevalmistus nii isiklikuks kui üleüldiseks maailma lõpuks on seada korda ja hoida korras suhe oma Loojaga, kellega veedame igaviku. Või siis kellest jääme igavesti lahutatuks.

“Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on.” (1 Johannese 3:2)

“Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.” (1 Korintlastele 13:12)

Praegu suhtleme palju tehniliste vahendite kaudu ja igatseme aega, kui saame jälle päriselt inimestega kohtuda – päriselt kallistada või kätt suruda, päriselt näha ja kuulda, päriselt teha midagi koos, kartmata nakkuse pärast..

Samamoodi on praeguses elus piiratud meie Jumala-kogemine. Vaid usu, teiste inimeste jutustuste, võib-olla mõne üleloomuliku kogemuse kaudu teame Jumalast, aga me ei näe teda oma füüsiliste silmadega ja enamasti ei kuule teda füüsiliste kõrvadega. Vahel võime tunnetada tema ligiolu soojuse, rahu või armastusena, aga me ei saa teda füüsiliselt puudutada.

Igavikus aga saame olla reaalselt Jumala juures – näha teda oma igavese ihu silmadega, kuulda teda oma igavese ihu kõrvadega ja kogeda päriselt muude igavese ihu meeltega. Ja saame esitada maapeal vastuseta jäänud küsimusi, kui need siis veel olulised on.

Tarka südant (Ps 90)

Posted on by
(Viimsi Mokost)

Psalm 90

Psalm 90 võib jagada kolmeks osaks:

*Elu kaduvus;
*Püha Jumal, kes ei salli pattu;
*Meeleparandus ja palve 
Jumal on igavene, inimese maine elu ajutine. Mida vanemaks saame, seda lühem elu tundub.
Jumal näeb ka meie salajasi eksimusi ja eluraskused võivad panna mõtlema, et Jumal karistab. Siiski on mõni inimene rõõmsameelne vaatamata paljudele raskustele, mõni teine aga näebki Jumalat eelkõige vihasena ja elu vaevana, nagu salmides 7-11.
Vana Testament on ajast enne Jeesust, ehk oligi siis raskem Jumala armu näha? Vahel on vastandatud VT ja UT Jumalat, aga  tegelikult  on ka VTs palju näiteid Jumala armust. Jumal ei halastanud tollalgi tapaohvrite pärast, vaid seepärast, et inimesed hüüdsid Jumala poole ja palusid abi ja andestust.  Ohvrite eesmärk oli pigem näidata, et patt toob kellelegi kannatust.
Evangeelium tähendab seda, et Jumala pühaduse, karistuse ja patuvastasuse nägemisest saab minna edasi tema armu juurde: kahetseda, parandada meelt, saada andeks, saada abi ja rõõmustada.
“Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!” (12)
Palume sageli lahendusi, aga peaksime paluma tarka südant. Süda ei tähendanud juutide jaoks eelkõige tundeid, aga mitte ka ainult teadmisi, vaid ka tahet, hoiakuid…  
“Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!” (14)
Igaüks leiab ise, mis teda motiveerib hommikul üles tõusma, aga kui päeva algus on hea, on ka ülejäänud päev rõõmsam.
Psalm lõpeb palvega: “Kinnita meie kätetööd”, st õnnista, et meie tööd poleks mõttetud. Eelmises salmis soovitakse näha Jumala tööd, et olla Jumalaga samal lainel.
Väljakutse: paluda tarka südant ja olla rõõmus Jumalas vaatamata eluolukordadele.

See pole tühine sõna, vaid teie elu

Posted on by
Moosese lahkumislaul

1 “Pange tähele, taevad, sest mina räägin,
ja kuule, maa, mu suu kõnesid! 
2 Mu õpetus voolaku vihmana, mu kõne nõrgugu kastena,
nagu haljusele vihmasagar ja rohule vihmapiisad!”

Mooses kutsub üles end kuulama ja soovib, et ta kõneldu mõjuks nagu vesi taimestikule – kastaks ja kustutaks janu.
3 “Sest ma kuulutan Issanda nime, andke au meie Jumalale! 
4 Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged.Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane.“
Jumal väärib austust, tema on kõige alus, täiuslik, ustav, õige ja õiglane.
5 “Pahasti on tehtud temaga – need ei ole tema lapsed: häbiplekk, nurjatu ja pöörane sugupõlv. 6 Kas te nõnda tasute Issandale, rumal ja tarkuseta rahvas? Eks ta ole su isa, sinu looja? Tema on sind teinud ja valmistanud.“
Jumala rahvas saab aga noomida, et nad on nurjatud ja pöörased, rumalad ja tänamatud oma Looja ja taevase Isa vastu.
7 “Meenuta muistseid päevi, pane tähele aastaid põlvest põlve! Küsi oma isalt, et ta jutustaks sulle, oma vanadelt, et nad räägiksid sulle!“
Ajaloost tasub õppida ja veel elavate esivanemate lugusid kuulata. Isegi enese elukogemustele tasub vahel tagasi vaadata, et näha, kuidas sind on siiamaani juhitud.
8 “Kui Kõigekõrgem andis rahvaile pärisosa, kui ta jaotas inimlapsi, siis ta määras kindlaks rahvaste piirid…”
Igale rahvale on seatud oma piirid..

9 “sest Issanda omand on tema rahvas, tema mõõdetud pärisosa on Jaakob. 10 Ta leidis tema kõrbemaalt, tühjast paigast, uluvast kõrbest; ta võttis tema oma kaitse alla, hoolitses tema eest, ta hoidis teda nagu oma silmatera. 11 Nõnda nagu kotkas oma pesakonda lendu ergutades hõljub kaitstes oma poegade kohal, nõnda laotas ta oma tiivad, võttis tema ja kandis teda oma tiivasulgedel.”
Jumal hoolitses ja hoolitseb oma rahva eest ning kaitseb mitmel moel. Vanas Testamendis on lugusid, kuidas Jumal aitas sissetungijaid võita. Kristlaste ajaloos on hulgaliselt lugusid, kuidas Jumal on kedagi isiklikult mingis olukorras kaitsnud, hoidnud, aidanud. Tuleb neilt vaid küsida.
12 “Issand üksi juhtis teda, ükski võõras jumal ei olnud koos temaga. 13 Ta sõidutas teda üle maa kõrgendike ja tema sõi väljade vilju…”
On aegu, nii üksikisikutel kui rahvastel, kui Jumal on au sees, tema juhtimist ja abi otsitakse ning Jumal õnnistab. Näiteks Eesti viimane  iseseisvumine verd valamata.
15 “Ja Jesurun rasvus, aga muutus tõrksaks – sa läksid lihavaks, paksuks, täidlaseks – ta hülgas Jumala, oma looja, ja põlgas oma päästekaljut. 16 Nad ärritasid teda võõraste jumalatega, nad vihastasid teda oma jäledustega. 17 Nad ohverdasid haldjaile, kes ei ole jumalad, jumalaile, keda nad ei tundnud, kes olid uued, äsja tulnud, kellest teie vanemad ei teadnud. 18 Sa ei mäletanud kaljut, kes sinu sünnitas, ja unustasid Jumala, kes andis sulle elu.“
Aga headel aegadel on oht Jumal unustada või temast tüdida ja otsida uusi põnevaid õpetusi üleloomulikest nähtustest. Teisalt võivad mõned ka raskustele ja hädadele vaadates Jumalas pettuda ja temast eemalduda. Aga vaatamata välisele põhjusele on Jumalast eemaldumise alus sama: inimesed unustavad, et Jumal on neile elu andnud ja seda hea eesmärgiga.
19 “Kui Issand seda nägi, siis ta põlastas neid tusast oma poegade ja tütarde pärast. 20 Ta ütles: Ma peidan oma palge nende eest ja vaatan, milline on nende lõpp, sest nad on pöörane sugu, lapsed, kelles ei ole truudust…”
Kui inimesed Jumala, oma Looja unustavad, kas on siis ebaõiglane, kui ka Jumal pahandub ja laseb raskusi tulla? Kuigi Jumal vahel vihastab või muul põhjusel ei kaitse, siiski saatis ta Jeesuse, oma Poja, et lepitada endaga kõiki inimesi kõigist rahvaist, kes vaid usuvad ja usaldavad Jumalat, ning anda neile igavikus ilma kurja ja vaevata elu. 
36 “…Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba. 37 Siis ta ütleb: Kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid, 38 … Tõusku nad nüüd üles ja aidaku teid, olgu nad teile varjupaigaks! 39 Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. 40 Sest ma tõstan oma käe taeva poole ja ütlen: Nii tõesti, kui ma igavesti elan: 41 kui ma olen ihunud oma välkuva mõõga ja mu käsi hakkab kohut pidama, siis ma maksan kätte oma vaenlastele ja tasun neile, kes mind vihkavad. … 43 Ülistage, paganad, tema rahvast! Sest ta maksab kätte oma sulaste vere eest, tasub oma vastastele ja toimetab lepitust oma maale, oma rahvale.”  
Jumal tahab oma rahvast aidata jõuda õigele arusaamisele, et tema käes on kõrgeim võim elu ja surma ja igaviku üle. Kõik muu, millele loodetakse Jumala asemel, ei aita, kui Jumal lõpuks enda ja oma rahva vastastele tasuma hakkab. Paradiis on täielik alles siis, kui kõik kuri on kõrvaldatud.
45 “Kui Mooses oli rääkinud kõik need sõnad kogu Iisraelile, 46 siis ta ütles neile: “Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti selle Seaduse kõigi sõnade järgi! 47 Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida.” 
Kokkuvõtteks rõhutab Mooses veelkord, et kuuldud sõnad on olulised. Need ei ole tühised sõnad, mille võib kõrvust mööda lasta, vaid neist sõltub kuuljate elu. Ka Jeesus rääkis, et tema sõnad toovad elu – tõelise, igavikulise, Looja ja loomise hea eesmärgiga kooskõlas oleva elu.

Js 1: Tulge, seletagem isekeskis!

Posted on by
Jesaja 1

2  Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu...
4 Häda patusele rahvale,…  Nad on jätnud maha Issanda, … nad on pööranud talle selja. 
5 Kuhu tuleks teid veel lüüa teie tõrksuse jätkudes?

   Jumal valutab südant oma rahva pärast, keda ta püüdis endale valmistada, aga kes on temast eemaldunud. Ta on neid karistanud, aga justkui asjata. Jumal on tüdinud inimeste silmakirjalikkusest  ja kurjusest:

13 Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt…. ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu...
16 Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! 
17 Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!

    Kuigi vaadates maailmas vohavat kurjust võib tunduda, et Jumal ei hooli, on ta siiski väljendanud oma seisukoha ja soovi: “Jätke kurjus ja õppige tegema head! Seiske õigluse eest, aidake nõrgemaid!” See on iga inimese ja kollektiivi vastutus, teha head ja hoiduda kurjast, et maailmas oleks kurja vähem ja head rohkem. Siiski pakub Jumal ka enda abi kõigile, kes seda otsivad:
 
18 Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks. 
19 Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. 
20 Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.

    Usun, et siin pole tegu ainult seniste pattude andestamisega, vaid ka Jumala abiga inimeste mõtteviisi ja käitumise muutumisega, nagu Jumal eelnevates salmides soovi avaldas. 

   Edasi lubab Jumal oma rahva puhastada: 

25 Ma pööran su vastu oma käe ja puhastan su räbu otsekui leelisega ning eraldan sinust kõik tina. 
26 Siis ma annan sulle taas kohtumõistjaid nagu muistegi, ja nõuandjaid, nagu oli alguses.
Seejärel hüütakse sind õigluse linnaks, ustavaks linnaks. 
27 Siion lunastatakse kohtu ja tema pöördunud õigluse läbi.
28 … ja need, kes hülgavad Issanda, hukkuvad.
 
  Siin tõmmatakse piir inimeste vahele – kes Jumala ja tema abi paremaks muutuda hülgavad, need hukkuvad. Aga hea ja kurja võitlus toimub ka inimeste sees, nüüd pärast Jeesuse Kristuse tulekut, tema abiga ning Püha Vaimu abiga: 

4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. ….
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. 
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. 
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale. 
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole Seaduse, vaid armu all. 
(Roomlastele 6:3-14)
 
4 …et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi. 
5 Sest need, kes elavad loomuse järgi, mõtlevad lihalikke mõtteid, kes aga Vaimu järgi, need Vaimu mõtteid. 
6 Sest lihalik mõtteviis on surm, Vaimu mõtteviis aga elu ja rahu; …
11 Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab. …
13 Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate. 
 (Roomlastele 8:1-13)

   Jumal, aita mul sind kuulda ja teha, mis õige!

Kolmainu Jumal tahab ühendust

Posted on by
Jh 14:6-9
Jeesus ütles: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu” (6).
Jeesus on tee Isa juurde ning samasugune kui Isa. Isa teeb oma tegusid Jeesuses ja Jeesusesse uskuja teeb samu tegusid (10-12). Jeesus ja Isa on tihedalt seotud, ühtsuses, üksmeeles. Jumalas on püsiühendus.
Jeesus on tõde – elab tões, kehastab tõde, kõike õiget ja tõelist.
Jeesus on elu – elu tekitaja ja igavese igavese väärtusega elu taastaja.
Jh 14:16-21
 Isa annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, … kes jääb teie juurde ja on teie sees. (16-17)
 … teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis. Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast. (19-21)
Püha Vaim antakse igaveseks kaaslaseks meie juurde ja sisse. Jeesus ärkas ellu ja annab meile elu. Jeesus on lähedalt seotud Isaga ja ka oma jüngritega. Ühendab armastus, mis väljendub Jeesuse käskude pidamises.
Jh 14:25-26
Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud. 

Jh 15:1-5
Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. (2-5)
Jumal tahab, et oleksime seotud Jeesusega nagu oksad puuga. Temalt tuleb elujõud ja puhastus üleliigsest, et kanda vilja. Jumal tahab, et kannaksime vilja (8).
Kuidas ‘jääda Jeesusesse’? Jeesuse sõna kuulamine (ja lugemine) puhastab ja ühendab, tema käskude pidamine on seotud tema armastusse jäämisega (10).
Jh 16:12-15
Kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile. Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile. (13-15)
Veelkord ühtsusest Isa, Jeesuse ja Püha Vaimu vahel. Pärast Jeesuse maailmast lahkumist, juhatab jüngreid edasi Püha Vaim.
Kokkuvõtteks: Jumal on kolmainus, tema olemuses on kooskõlalised suhted ning ta tahab ühtsust ja püsivat ühendust ka oma järgijatega.
Mis takistab sind seda uskumast ja praktiseerimast?
– Mind vist kogemused, kui Jumal justkui ei vastanud või ei vastanud mu oodatud viisil, olukorrad ei lahenenud nii lihtsalt, kui oleksin tahtnud. Nii tahaks end hoida uute väljakutsete ja võimalike lisaraskuste eest. Kõigepealt tuleks siis uskuda, et Jumal ei oota üle jõu?
Kuidas selline püsiühendus muudab inimese igapäevast elu?
– Võiks olla põnevaid olukordi, kus näeme Jumalat tegutsemas. Aga ka tavalised tegevused peaks toimuma kooskõlas Jumalaga. Ning Jumala ligiolu võiks ka teistele paista. Aga see tähendab ka mingitmoodi juhtimise Jumala kätte andmist / usaldamist.
Milline hoiaku või käitumise muutus parandaks su ühendust Jumalaga?
– Minu puhul ehk rohkem usaldust Jumala vastu.
Kolmainu Jumal, kes tahad ühendust ja ühtsust, palun aita mul sind rohkem usaldada ja teisi vastavalt nende takistustele, et saaksime käia koos sinuga.

HP 5: Kuidas tean, et mingi mõte on Jumalalt?

Posted on by
Katkendeid J.Burke’i raamatust “Soul Revolution”, ptk 5

 Uskumine on nägemine

    Loodetavasti oled proovimas seda püsiva teadliku Jumalaga ühenduses olemise eksperimenti. Kui su kell iga 60 minuti järel piiksub, pöörad oma mõtted Jumalale, vesteldes sellest, mis on su mõtteis, valmis tegema tema tahtmist. Meie eesmärk on muidugi püsiv vestlus, vana Jumala ignoreerimise harjumuse murdmine, et kasvaks võime jääda püsivalt ühendusse.
   Võib-olla küsid: “Aga kuidas ma tead, et need õhutavad mõtted on Jumalalt? Mis siis, kui need on lihtsalt mu enda juhumõtted?”
   Vastus on: teada saad vaid kuuletudes. Tegutse usus; siis tagasi vaadates saab selgeks, kas mõte oli Jumalalt. Ma pole peaaegu kunagi kindel, kas mu mõte on Jumalalt, kuni ma kuuletun. Seejärel tagasi vaadates mõistan. Mõnikord oletad valesti. Järgid õhutust ja tagantjärgi taipad, et see polnud üldse Jumalalt. Aga õppides pead lubama endal ka eksida.
 …

60-60 eksperiment

   Kui sel nädalal püüad jääda püsivalt ühendusse, hakka otsustavalt kuuletuma. Ole avali ja võta riske, kui tajud Jumala Vaimu õhutust. 
  1. Pööra õhutustele tähelepanu. Iga piiksu või meeldetuletuse korral võta hetk, et möödunud tunnile tagasi vaadata. Palu Jumalal sulle näidata, kus võis ta õhutada sind teisiti tegema. Palu tal end juhatada ja aidata järgmise tunni jooksul paremini õhutustele kuuletuda.
  2. Riski kuuletuda. Kui arvad, et Jumal võiks tahata, et midagi teeksid, ära lase hirmul inimeste või tuleviku ees end tagasi hoida. Riski teha midagi Jumala ajendatut ja vaata, mis juhtub. Tee märkmeid sellest, mida päeva jooksul õpid.
  3. Tea Jumala tahet. Jumala tahtele on võimatu kuuletuda, kui sa pole kindel, mis ta tahe selles olukorras on. Ingliskeelset abimaterjali on lehel soulrevolution.net
  4. Võta ühendust teistega. Aruta sõbra või väikegrupiga, mida olete õppinud enda ja Jumala kohta. Kirjuta päevikusse või blogisse, mida avastad Jumala õhutustele kuuletumise kohta. Alati on abiks õppimisel ka teiste avastused.