“1 Jumal on teinud elavaks ka teid, kes te olite surnud oma üleastumistes ja pattudes, 2 milles te varem käisite selle maailma ajastu viisil, vürsti viisil, kellel on meelevald õhus, vaimu viisil, kes nüüdki on tegev sõnakuulmatute laste seas; 3 kelle seas ka meie kõik varem käisime oma lihalikes himudes, tehes liha ja mõtete tahtmist mööda, ning me olime loomu poolest viha lapsed nagu teisedki.“
Mida tähendab “viha lapsed”? See võib olla meelsus, vastuhaku vaimsus, näiteks teise kritiseerimine selle asemel, et mõelda, mida teiselt õppida. Tänapäeval on palju kritiseerimist ja eksijate tühistamist. Tänapäeval räägitakse ka „vihakõnest”, mis võib tähendada vihaõhutamist, aga ka kuulaja vihastumist, sest ta ei taha teatud asja kuulda.
Kuna Paulus kirjutab edasi Jumala armust, võib “viha lapsed” tähendada ka Jumala viha all olemist, vastandina armu saamisele. Efesoses oli palju ebajumalateenistust, mida Jumal oli keelanud ja mis tõi Jumala viha – lahutatuse Jumalast.
“4 Aga Jumal, kes on rikas halastuselt, on meid koos Kristusega teinud elavaks oma suure armastuse pärast, millega ta meid on armastanud, 5 kuigi me olime surnud üleastumistes – armu läbi te olete päästetud! 6 ning on meid koos temaga üles äratanud ja asetanud taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses, 7 et näidata tulevastel aegadel oma armu võrratut rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses.”
Kristus Jeesus vabastab needuse alt, ka esivanemate needuste mõju alt. Pattudes, himude järgi ja vihameeles elades on inimene vaimulikult surnud. Kui tuleme Kristuse juurede, siis Jumal andestab patud, muudab, elustab, annab igavese elu.
“8 Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt -, 9 mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. 10 Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.“
Efesoses oli nii juutide usu kui igasuguste muude uskude taustaga kristlasi. Ja kõik saavad igavese elu Jumala armust, ka juudid, kes on eluaeg Jumala seadusi järginud. Jumala eesmärk on, et teeksime häid tegusid, aga et oleksime ka sisemiselt võimalikult head inimesed.
“11 Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti ümberlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu, 12 – teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. 13 Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. 14 Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu, 15 kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu, 16 ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu. 17 Ta on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit rahust teile, kaugelolijaile, ja rahu lähedalolijaile”
Juutide jaoks olid teised rahvad – paganad – ilma Jumalata, kaugel Jumalast ja Jumala rahvast. Nendega ei suheldud, nendega ei lubanudki Vana Testamendi seadus lähemalt läbi käia, et paganate ebausk Jumala rahvast ei nakataks. Aga kristlus on mõeldud ühendama juute ja teisi rahvaid ja üldiselt erinevaid inimesi, kes enne läbi ei käinud.
Teisalt, nagu judaismile, on ka kristlusele omane soov kaitsta oma usu puhtust. On justkui lihtsam, kui on selgelt paika pandud õige ja vale piirid ning ühine vaenlane – need, kelle usutraditsioonid on teistsugused.
Pühaduse ja armastuse, usupuhtuse kaitsmise ja teistsuguste armastava kaasamise soovide pingeväli on saatnud kristlust algusaegadest peale. Kuigi tänapäeval on olukord parem, on kahjuks ka kristluse eri suundade vahel palju vaenu olnud, isegi sõdu peetud. Küllap on ususõdade ja -tülide põhjustes oma osa olnud igasugustel inimlikel pahedel, aga sageli õigustatakse end sellega, et ei peeta teisi kristlasteks.
Paremal juhul lihtsalt hoitakse omaette oma traditsioonidega ja ei suhelda teise kirikusse kuulujatega, aga halvemal juhul otsitaksegi teiste juures vigu ja püütakse end õigemana näidata.
Vahel aitab lihtsalt teistega suhtlemine aru saada, et “neil” on siiski üsna sama usk kui “meil”.
Nii jäi Oleviste kogudus püsima, kui Nõukogude võim sinna erinevate traditsioonidega kristlased kokku pani. Ja just seal tolmus ligi 30 aastat hiljem suur ärkamine, kuhu tulid Jumala juhatusel inimesed kogu N. Liidust Jumala sõna kuulama, meelt parandama ja ka füüsiliselt terveks saama.
Nii said 1990ndate alguses erinevatest traditsioonidest tulnud ja ülikoolides kokku saanud Eesti noored kristlased omavahel hästi läbi, isegi kui nende kirikud omaette hoidsid. Noori ei seganud jäigad traditsioonid.
Tänapäeval teeb enamik Eesti kirikuid koostööd.
Riikide sõjad on siiski teisel tasemel vaen, kus ei piisa lihtinimeste tasemel rääkimisest..
Kuigi selles ilmas kõik tülid ja ja sõjad ei lõpe, saab igaüks vähemalt omaenda suhtumistes tähele panna, kas külvab vaenu või armastust. Kas kuulutad oma ainutõde teisi kuulamata või küsid, kuulad, püüad mõista, arutled koos teisitimõtlejatega, et neid Kristuse suunas juhatada? Või vähemalt olla rahutegija, niipalju kui sinust oleneb?
Tänapäeva Läänes, kus on palju suhtelisust, igaühel oma tõde ja tee, võib küll mõnda köita ka mustvalge, selge kristluse piiriga kuulutus, aga paljusid see ei kõneta. Pigem tahetakse ärakuulamist, mõistmist, aurutlemist, mitte pimesi uskumist.
“18 sest tema läbi on meil mõlemal ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde. 19 Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, 20 ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. 21 Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas 22 ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.“
Pühas Vaimus on kõigist rahvastest ja uskudest või uskumatusest tulnutel ligipääs Jumalale, taevasele Isale. Kui igast suunast tulijad lähenevad Jumalale, kogevad Jumala ligiolu, lähenevad nad samas ka üksteisele. Kõik saavad Jumala riigi kodanikeks oma õiguste ja kohustustega. Kõik saavad Jumala Vaimu eluasemeks.
Sõna blogi 