Category Archives: Muu

Muud raamatud, artikid jne

Ülestõusnud Kristus on üle iga valitsuse (Ef 1)

Posted on by

Efeslastele 1

Salmid 3-14 on eesti 1997.a piiblitõlkes pealkirjaga “Hümn Krisuse ülistuseks” ja see on tõesti väga pidulik kiidulaul, täis teoloogilisi nüansse, mille kõigi käsitlemine läheks pikaks.

***

“Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses” (3)

Alustatakse sellest, et Jumal on meid, usklikke õnnistanud “kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses” (s.3). Võib küsida, kas see vaimulik õnnistus vastandub VT lugudele, kus materiaalne jõukus oli õnnistuseks, või on kõik õnnistused mingitpidi vaimulikud?

***

“…tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses,  meid ette määrates lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde…
Temas oleme ka meie saanud liisuosa ettemääratult kõiges toimivat kavandamist mööda…” (4-5, 11)

Siin on juttu valimisest ja ettemääramisest. Kas Jumal valib ja määrab osa inimesi päästeks, oma lasteks ja pärijateks, aga teisi inimesi mitte? 

Loeme uuesti.
Jumal on meid Kristuses valinud … olema pühad ja laitmatud (s.4),
meid ette määranud lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu (s.5)
ja Kristuses … oleme ette määratult saanud liisuosa (s.11). (‘Liisuosaga’ mõeldakse pärandit, viidates Iisraeli suguharude kunagisele liisuheitmise teel maa jagamisele, 4Ms 33:54).
Temas on meil lunastus, … andekssaamine (s.7), tarkus ja arukus  (s.8).

Valik, ettemääramine, lunastus (pääste), andekssaamine  ja muud õnnistused antakse Kristuses. Paulus kirjutas selle kirja usklikele (s.1), kes on Kristuses sellest ajast peale, kui nad kuulsid tõde Kristusest ja said usklikuks (s.13). Usklikud on niisiis valitud olema pühad ja neile on ette määratud mitmesugused õnnistused.
Aga kas kõik võivad usklikuks saada? Uskumiseks on vaja teada, mida uskuda. Sellepärast kuulutatakse evangeeliumi, sõnumit Kristusest. Need, kes on usklikuks saanud, on saanud Püha Vaimu (s.13-14). Kuipalju on aga uskuma hakkamise juures inimese, kuipalju Jumala tööd, seda siin ei täpsustata. 

***

“…mina, kui ma sain kuulda teie usust Issandasse Jeesusesse
ja armastusest kõigi pühade vastu,
ei lakka tänamast teie eest,
teid oma palvetes meenutades,
et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa,
teile annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel, valgustades teie südame silmi,
et te teaksite,
– milline lootus on tema kutsumises,
– milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees
 – ja milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul.” (15-19)

Usklikke iseloomustab usk Jeesusessse kui Isandasse ja armastus, eriti pühade vastu. Paulus tänab nende eest ning palub meile veel rohkem Jumala äratundmist, s.h Tema lootuse, pärandi kirkuse rikkuse ja väe tundmist. Püha Vaim on siin abiks.

***

“Tema on teatanud meile oma tahtmise saladuse oma hea nõu kohaselt, mille ta Kristuses oli kavandanud  aegade täiuse korraldamiseks,
et Kristuses võtta kokku kõik, mis on taevas ja mis on maa peal.
Temas oleme ka meie saanud liisuosa ettemääratult kõiges toimivat kavandamist mööda tema tahtmise nõu järgi,
et me oleksime tema kirkuse kiituseks, …

[Jumala vägi] sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist
ja pani istuma oma paremale käele taevas, kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul,
ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele, kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges.” (9-12, 20-23)

Kõik see valik, ettemääramine, andestus, tarkus jm on Jumala hea tahe ja plaan, et tema kirkus ja selle kiidetavus tuleks esile. Ta äratas Jeesuse surnuist ja seadis ta kõigekõrgemaks valitsejaks, üle igasuguste maiste valitsejate ja võimude. Tema riik ei ole sellest ilmast. Kuigi selle maailma valitsejad võivad pidada mõttetuid ja hävitavaid sõdu, kehtestada rahvale kahjulikke seadusi või teha muud halba, saavad usklikud Jumalale lootes igaüks oma võimalusi mööda kaasinimesi abistada ja toetada, külvates sellega headuse seemneid, ja jagada lootust Jumala riigile.

Lõpetuseks üks laul, inglise keeles ka kõnekate piltidega: Above All ( Üle kõigi nimede )

Mu rõhutud hing, oota Jumalat!

Posted on by

Psalm 42

“Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?” (2-3)
Nagu hirv ja iga muu elusolend vajab elamiseks vett, nii vajab inimhing tõeliselt elamiseks Jumalat – elavat, tõelist Jumalat, kes on väärt jumaldamist. Hing igatseb Jumalat, kes on elu ja jõu ja elumõtte allikas, kes on püha ja igavikuline, kõrgemal selle maailma pöörasusest ja samas armastavalt ligi igapäevaelu väljakutsetes. Alati pole see igatsus ehk eriti tuntav, aga vahel on talumatult suur – siis, kui Jumal tundub kaugel olevat.

“Mu silmavesi on mulle leivaks ööd ja päevad, sest mu vastu öeldakse kogu päev: “Kus on su Jumal?”  Ma valan välja oma hinge, meenutades seda, kuidas ma läksin läbi rahvamurru, keda ma juhtisin Jumala kotta pühapidajate hõiske- ja tänuhääle saatel.” (4-5)

Jumal ei säästa meid alati selle maailma raskustest. See on üks olukord, kui Jumal võib tunduda kaugel olevat. Halvemal juhul keegi veel parastab ka, nagu selle psalmi kirjutamise ajal igasugu õnnetusi peeti Jumala hülgamise märgiks. Aga seda suhtumist esineb paraku ka tänapäeva kristlaste hulgas, vahel teadliku õpetusena, vahel heauskse kogenematusena. Tegelikult oligi tookord tegu Jumala karistusega, kui ta laskis oma rahva võõrale maale küüditada. Aga see polnud lõplik hülgamine. Ja nagu Iiobi raamat näitab, pole iga õnnetus sugugi karistus.

Psalmist nutab taga aega, kui ta sai olla koos Jumala rahvaga ja minna Jumala kotta, aega, kus ta sai koos teistega pidutseda, tänada, hõisata. Lisaks ta juhtis neid, st tal oli koguduses mingi roll, mida enam ei ole. Jumala lähedus võis talle seostuda Jumala kojaga, Jumala rahva kokkusaamisega, võimalusega mingis rollis teenida. Kus on Jumal nüüd, kui neid ei ole? Kus on Jumal siis, kui vastikud haigused takistavad kokkusaamisi? Või igasugu probleemid või haigused võtavad jõu teenida, panustada koguduses?
Jumal saab olla meiega kõikjal ja armastada meid igas olukorras, ometi vahel on raske seda kogeda.

“Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest!  Mu Jumal, mu hing on rõhutud mu sees! Seepärast ma tuletan sind meelde Jordanimaal ja Hermoni tippudel ja Mitsari mäel.  Sügavus hüüab sügavusele sinu koskede kohisemises; kõik su veevood ja su lained käivad minust üle. Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale, palve mu elu Jumala poole. Ma ütlen Jumalale, oma kaljule: “Mispärast sa oled mu unustanud? Mispärast ma pean käima kurvalt oma vaenlase surve all?” Otsekui luid murdes teotavad mind mu rõhujad, kui nad iga päev mu vastu ütlevad: “Kus on su Jumal?”.” (6-11)

Psalmist kutsub oma rõhutud hinge ootama Jumala abi ning meenutab Jumalat ja tema heldust. Teisalt tema hinges mässab endiselt nagu mäestikujõgede ja koskede veetulv. Kas suutis ta laulda tänu- ja kiidulaulu? Igatahes ei puudu ka tunne, et Jumal on ta unustanud ja jätnud kurvastama vaenlase surve alla. Ja lõpuks jälle refräänina oma hinge julgustamine Jumala abi ootama: “Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!” (12)

Jumalast ja kurjusest

Posted on by

Kuidas oleme Jumala sees (nagu A.Hiob ütles) või kuidas on Jumal kõikjal, aga ometi vahel ta nagu on ligi ja vahel mitte?
Mida öelda Jumalast holokausti läbielanule või preestri poolt ärakasutatule või muud suurt kurja kogenule?
Kuidas teades kõigest kurjast uskuda Jumala headust?
Või mida öelda kasvõi inimesele, kellele tundub, et Jumal lihtsalt ei vasta ta korduvatele palvetele?

Jumal on andnud meile valikuvabaduse ja vastutuse tagajärgede eest. Igale inimesele.
Ta ei pea sekkuma, kui me ise halvasti teeme. Jumal ei pruugi inimest ära päästa ka teiste inimeste kurjadest kavatsustest. 
Kurjus ei ole Jumalast, aga ta on andnud inimestele vabaduse teha nii head kui kurja. Jumal ei vastuta inimeste kurjade tegude eest, vaid kurja teinud inimesed vastutavad.  

Ka kristlased pole alati teistest paremad ja moraalsemad, kuigi seda neilt tavaliselt ootame. (Me kõik oleme alles kogu me maise elu kestvas pühitsuse protsessis)
Ometi inimeste vead ei tühista Jumala täiuslikkust. 
Võib-olla Jumal ei ole eemal, vaid lihtsalt ei sekku alati. Aga vahel ta ka sekkub ja päästab kurjast. Ka neid lugusid on palju.

Kuivõrd peaks kristlase igapäevaelu moraaliga seotud olema? 
Kas võib näpuga näidata või peaks ootama, et Jumal teist kristlast ise korrigeeriks?  

Meie vastutus on kõige maailma eest hoolitseda, nii hästi ja targasti kui oskame (1Ms 1:28, 2:15).
Ilmselt käib siia juurde siiski ka kurja vastu võitlemine, aga see ei tähenda iga pisiasja pärast näägutamist.
Jeesus õpetas palvetama: “Ära saada meid kiusatusse/katsumusse, vaid päästa meid ära kurjast!” See hõlmab nii kurja meie südames kui teiste tehtavat kurja meie vastu. 
Meelerahu palve ütleb: “Aita mul võtta seda patust maailma, nagu Jeesus võttis, nii nagu see on, mitte nii, nagu mina tahan, et see oleks!”  ning “Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende kahe vahel vahet teha.”

Kust tulevad Hitleri-sugused?  Kodu ja muu keskkond mõjutab ja kujundab..

Kristluse imidžit kujundame oma käitumisega. Kristluse vastased ja äärmuslased ka kujundavad omamoodi. Hea võimalus imidžit kujundada on kultuuritegelastel, õpetajatel, õppejõududel jt, kes paljude inimestega kokku puutuvad, aga eks me igaüks kujunda seda oma lähikonnas.

Lõpuks veel mõte C.S.Lewis’elt: “Kui valu tuleb kannatada, aitab natuke julgust enam kui palju teadmisi, natuke inimlikku sümpaatiat enam kui palju julgust, ja vähim tinktuur Jumala armastust rohkem kui kõik muu.”

Olgu meil siis tarkust olukordi mõista, julgust muudetavat muuta, aga ka lihtsalt inimlikku kaastunnet ja silmi märgata kannatuste ja raskuste keskel kasvõi vähimaid Jumala armastuse märke!

Ühendus ja võitlus Jumalaga

Posted on by

 (J.Burke raamatust “Soul Revolution”)

Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha (Johannese 15:4-5)

    Mõistad? Jää ühendusse Jumala Vaimuga, nagu oks on puu küljes – ja vili kasvab loomulikult. Oks ei pea pingutama, et viinamarju tekitada – kui pinnas on õige ja oks jääb viinapuu külge, siis vili kasvab!   Aga kui ühendus on katkestatud, ei kasva midagi. Lahutatud tüvest, toitallikate ja elu allikast, oks sureb ja on väärtusetu. …

Katkematu vestlus

Ma kuulen inimesi kogu aeg kaeblemas, et nad ei tunne Jumala lähedust, ebakindlad, kas nad võivad teda usaldada, ebakindlad, kas Jumal hoolib. Aga nad pole kunagi pühendunud igapäevaelus Jumalaga ühendusse jäämisele ja kui nad võtavadki aega ühenduseks, siis on kogu side ühepoolne. Pigem koos Jumalaga elamise asemel, on see neile religioosne, formaalne, rituaalne kohtumine. Olen veendunud, et Jumal soovib etteharjutamata, südamest tulevat, rangelt ausat vestlust kogu päeva jooksul. Darin selgitab, kuidas selline pidev ehe heitlus viis ta läbimurdeni:

… Mingi aja olin Jumala vastu täieliku apaatia seisundis. Ma ei tahtnud teha tema tahet. Ma ei tahtnud isegi tahta tema tahet. Ma lihtsalt ei hoolinud. Nii oli mu palve igal tunnil: „Jumal, murra mu apaatia.“ Apaatia koorik kraabiti lõpuks maha, paljastades selle all mädanevate patuste ihade leha. Vastane vahetas apaatia eksitavate ihalustele tulvaga. Tahtsin neid teisi asju, ma ei tahtnud teha Jumala tahtmist. Ma ei tahtnud loobuda kontrollist. Nii hakkasin lihtsalt otsekoheselt rääkima: „Issand, ma ei taha sellest loobuda. Palun aita mul tahta.“ Heitlus minus ei raugenud, aga mu palve arenes tasapisi: „Issand, tahan selle sulle loovutada, anna mulle vajalik jõud.“ Võitlus osutus veriseks. Oli aegu, kui kraaklesin Jumalaga kogu jõust peaaegu tunni. Ratsionaliseerisin, et liha võidaks.. aga siis hakkas see tüütu kell piiksuma ja kõik algas otsast peale! Tundsin vabadust, et ei pea olema Jumala ees „vaimulik“, vaid toores ja paheline, öeldes talle täpselt, mida ma tundsin ja miks ma ei taha tema tahet täita. Süü ja häbi oma patu pärast tavaliselt sulgeb mind, pannes tõmbuma varju, eemale Jumala ligiolust. Selle asemel vahtisin hooletult Päiksesse ja ütlesin oma arvamuse. Veidral, ilusal viisil võimaldas selline Jumalaga maadlemine mul jääda temasse, isegi kui see oli viimane, mida tahtsin teha. Kui jätkasin Jumalaga kõigest rääkimist, siis ta kujundas mind aegamisi. Kogu elu sellist vestlust ei tee mind täiuslikuks, aga olen hämmastunud tema armust: kannatlikult vormimas minu soove tema soovideks, lahti kiskumas mind mu orjusest, tervendamas ja süütamas mu hinges taas kirge tema tahet järgida, kui ma jäin ühendusse läbi võitluse.

Julmalt ausa püsiva vestluse kaudu ühendusse jäämine võimaldab Jumalal teha meile asju, mida me ise ei saa teha. Vaata, sa vestled niikuinii kogu aeg iseendaga. Oled kunagi märganud?   Aga eesmärk on lõpetada lihtsalt oma peas enesega rääkimine ning hakata vestlema Jumalaga, kes su enda jaoks lõi. Saa Jumalaga ausaks, tööta läbi asjad, mis on päeva jooksul su meelel, ja hoia end avatuna tema mõtetele. Nii hakkad arendama ehedat suhet Jumalaga. Ta austab seda pingutust.

Kogemusi teisest ilmast (“Imagine Heaven”)

Posted on by
   John Burke on lugenud ligi tuhandest surmalähedasest kogemusest ja teiste inimeste teemakohaseid uurimusi ning kirjutab oma raamatus Imagine Heaven, et kuigi inimesed neid kogemusi mitmeti tõlgendavad, sarnaneb kirjeldatu sageli Piiblis kirjutatuga, seda täiendades ja illustreerides. Usaldusväärsuse suurendamiseks valis ta raamatusse lood eelkõige inimestelt, kel poleks nende väljamõtlemisega midagi võita, vaid pigem usaldust kaotada, samuti erineva usulis-kultuurilise taustaga inimestelt.
   Paljud jutustavad, kuidas nad nägid ja kuulsid ise kehast väljas olles enda elustamist ja muud ümbruskonnast, mida nad oma voodist ei saanud näha. Selles elus pimedad jutustavad, kuidas nad teispoolsuses nägid. Üldse tuntakse end seal elavama, erksamana, tervemana kui praeguses maailmas. Aeg ja ruum on seal teistsugused ning kehad on justkui valgusest. Kohatakse siitilmast lahkunud sõpru ja sugulasi, s.h esivanemaid, keda selles elus ei tuntud.
    Ja sõltumata usulisest taustast kohtutakse valgusolendiga, isikulise Jumalaga, kelle ligiolu on täis armastust, millest ei tahaks enam lahkuda, või vähemalt sageli nähakse eredat valgust ja tuntakse positiivseid tundeid. Jumala juures tuntakse end kojujõudnuna. Mõni näeb oma senise elu ülevaadet ja sageli tajutakse mingis vormis, et elus peamine on armastus – keegi/Jumal armastab meid ülevoolavalt, isegi teades meie puudusi ja eksimusi, mida seal ei saa varjata.  Ning meiegi peaksime teisi armastama.
    Ilmselt oli surmalähedane kogemus ka apostel Paulusel, kui teda surnuks peeti ja linnast välja lohistati (Ap 14:19-20) ning kui ta tõmmati üles kolmandasse taevasse, kus ta koges kirjeldamatuid asju ega teadnud, kas ta oli ihus või ihust väljas (2Kr 12:2-4).
   On ka halbu kogemusi, neist ehk ei räägita niipalju ja need võivad olla nii traumaatilised, et inimene blokeerib need üldse oma mälestustest. Mõned satuvad algul vähem või rohkem hirmsasse kohta, ning paludes Jumalat, päästetakse sealt. Mõnele lihtsalt näidatakse nii põrgut kui taevast.
Põrgukogemused võib jagada kolme gruppi:
  • udune tühjus,
  • halbadesse tegudesse või hoiakutesse lõksujäämine (nende lõputu kordamine),
  • hirmus sügavik.
Jumal ei hülga neid, kes tahavad tema abi, aga ta ei saa võtta taevariiki neid, kes ei allu tema juhtimisele ja armastuse seadusele, sest nad tooksid kaasa kurjuse.
Elu läbivaatused toovad esile unustatud olukordi, salamõtteid ja motiive ning inimese käitumise mõju teistele. Keskmes on ikka, kuidas keegi on teisi armastanud ja teistele head teinud.
Paljud, nii kristliku kui muu taustaga inimesed, näevad raamatuid, kus on kirjas inimeste head ja halvad teod.
Lõplik kohus tuleb maailma-ajastu lõpus ja need, kes on Jeesuse  vastu võtnud, saavad suurema või väiksema tasu vastavalt oma tegudele:
“Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus. Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest – kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks, sest see ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga. Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju, aga ta ise päästetakse otsekui läbi tule.” (1Korintlastele 3:11-15)
Mõned asjad, mille eest Jumal tasub:
  • usu säilitamine vaatamata raskusele,
  • Jumala juhtimise otsimine ja järgimine,
  • inimeste aitamine kasvamisel Jumalale lähemale,
  • hästi tehtud igapäevane töö,
  • väiksed armastusest tulenevad heateod,
  • oma vara kasutamine ausalt ja headeks tegudeks.
Taevas ei ole igav. Seal kogeti kirjeldamatut ilu: muusikat, värvidemängu, harmooniat elupaikade paigutuses, võrratuid looduspilte. Seal ootab igaüht sobiv eluase ja igavene varandus ning põnevad, võimetekohased ülesanded. Ilmselt jätkub seal ka areng. Suurim tasu on Jumala enda ligiolu.
Mitmed nägid ka Uut Jeruusalemma, mis sarnaneb Ilmutuse raamatus kirjeldatuga.

Kolmainu Jumal tahab ühendust

Posted on by
Jh 14:6-9
Jeesus ütles: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu” (6).
Jeesus on tee Isa juurde ning samasugune kui Isa. Isa teeb oma tegusid Jeesuses ja Jeesusesse uskuja teeb samu tegusid (10-12). Jeesus ja Isa on tihedalt seotud, ühtsuses, üksmeeles. Jumalas on püsiühendus.
Jeesus on tõde – elab tões, kehastab tõde, kõike õiget ja tõelist.
Jeesus on elu – elu tekitaja ja igavese igavese väärtusega elu taastaja.
Jh 14:16-21
 Isa annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, … kes jääb teie juurde ja on teie sees. (16-17)
 … teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis. Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast. (19-21)
Püha Vaim antakse igaveseks kaaslaseks meie juurde ja sisse. Jeesus ärkas ellu ja annab meile elu. Jeesus on lähedalt seotud Isaga ja ka oma jüngritega. Ühendab armastus, mis väljendub Jeesuse käskude pidamises.
Jh 14:25-26
Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud. 

Jh 15:1-5
Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. (2-5)
Jumal tahab, et oleksime seotud Jeesusega nagu oksad puuga. Temalt tuleb elujõud ja puhastus üleliigsest, et kanda vilja. Jumal tahab, et kannaksime vilja (8).
Kuidas ‘jääda Jeesusesse’? Jeesuse sõna kuulamine (ja lugemine) puhastab ja ühendab, tema käskude pidamine on seotud tema armastusse jäämisega (10).
Jh 16:12-15
Kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile. Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile. (13-15)
Veelkord ühtsusest Isa, Jeesuse ja Püha Vaimu vahel. Pärast Jeesuse maailmast lahkumist, juhatab jüngreid edasi Püha Vaim.
Kokkuvõtteks: Jumal on kolmainus, tema olemuses on kooskõlalised suhted ning ta tahab ühtsust ja püsivat ühendust ka oma järgijatega.
Mis takistab sind seda uskumast ja praktiseerimast?
– Mind vist kogemused, kui Jumal justkui ei vastanud või ei vastanud mu oodatud viisil, olukorrad ei lahenenud nii lihtsalt, kui oleksin tahtnud. Nii tahaks end hoida uute väljakutsete ja võimalike lisaraskuste eest. Kõigepealt tuleks siis uskuda, et Jumal ei oota üle jõu?
Kuidas selline püsiühendus muudab inimese igapäevast elu?
– Võiks olla põnevaid olukordi, kus näeme Jumalat tegutsemas. Aga ka tavalised tegevused peaks toimuma kooskõlas Jumalaga. Ning Jumala ligiolu võiks ka teistele paista. Aga see tähendab ka mingitmoodi juhtimise Jumala kätte andmist / usaldamist.
Milline hoiaku või käitumise muutus parandaks su ühendust Jumalaga?
– Minu puhul ehk rohkem usaldust Jumala vastu.
Kolmainu Jumal, kes tahad ühendust ja ühtsust, palun aita mul sind rohkem usaldada ja teisi vastavalt nende takistustele, et saaksime käia koos sinuga.

Hingepööre 9: Lepitus inimestega

Posted on by
Katkend J.Burke’i “Soul Revolution” 9. peatükist

 “Aga kui su vend peaks patustama, siis mine, noomi teda nelja silma all! Kui ta sind kuulab, siis oled sa oma venna tagasi võitnud. Kui ta sind aga ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, sest kahe või kolme tunnistaja suu läbi on kindel iga asi. Aga kui ta on neile sõnakuulmatu, siis ütle kogudusele! Aga kui ta isegi koguduse sõna ei kuula, siis olgu ta sulle nagu pagan ja tölner!” (Matteuse 18: 15-17) 

60-60 eksperiment

Jeesus tegi selgeks, et me patustame üksteise vastu, aga ta tahab meid õpetada elama korras suhetes. Ta ei taha lasta lahendamata konfliktide või haigetsaamiste müüridel meid lahutada. Ta tahab meie ühtsust. Aga Mt 18 järgimine ja korras suhetega elamine on järjekindlalt väljakutse ka kõige kogenumale Krisuse järgijale. Kasuta seda eksperimenti, et otsustavalt teha, mida Jeesus ütleb, ja sa hämmastud võimsatest uutest suhtlusviisidest, mis arenevad loomulikult.

  1. Ära tüdine 60-60-st. Nüüd oled kohas, kus paljud hakkavad vajuma tagasi vanasse harjumusse suurem osa päevast Jumalat ignoreerida. Jumal hindab tõesti sihikindlust, nii et püsi tähelepanelik, vesteldes igast mõttest, igast emotsionaalsest reaktsioonist, igast tööväljakutsest, igast igapäevavajadusest ning jää kuulekaks. Pea meeles: “Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.” (Heebrealastele 12:11)
  2. Tee plaan. Kui tegid nimekirja inimestest, kellele sa ei saa silma vaadata ja öelda: “Meie vahel on kõik korras,” küsi Jumalalt, kellele peaksid kõigepealt heastama. Siis palu tarkust ja pane kirja plaan minna ja taotleda rahu. Võta arvesse käesolevas peatükis kirjeldatud kuulamise ja vastamise põhimõtteid. Jaga plaani oma vaimulike jooksupartneritega ja küsi tagasisidet.
  3. Tegutse koos Jumalaga. Kui jääd ühendusse ja kuulekaks, palu julgust ja õiget ajastust plaani teostamiseks. Püüa heastada ühele inimesele oma nimekirjas. Anna aru oma vaimulikele jooksupartneritele.
  4. Pea päevikut. Kirjuta üles, mida selle kogemuse kaudu õpid, ja tee plaane järgida Vaimu juhatust kuni kõigile on heastatud. Seejärel jätka elamist rahus, järgides [Püha] Vaimu. …