Tag Archives: Palve

Raskused kui usu läbikatsumine (Jk 1)

Posted on by

Jaakobuse 1:1-18

Jaakobus oli Jeruusalemma koguduse vanem ja Jeesuse poolvend. Ometi nimetab ta end alandlikult Issanda Jeesuse Kristuse sulaseks – küllap oli ta saanud  ilmutuse, tunnetuse, et see tema vend ei ole lihtsalt inimene..
’12 suguharu’ tähendab ilmselt, et kiri kirjutati juutidele, kellele oli oluline nende põlvnemine Iisraeli 12 suguharust.

Kuidas on seotud kannatus, katsumus, kiusatus, tarkus? 

Kreekakeelne sõna, mida siin kasutatakse, tähendab nii kiusatust kui katsumust.  Katsumustes, st raskustes, kannatustes võib tulla kiusatusi, st ahvatlusi teha valesid asju. Näiteks kiusatus muretseda või usku salata või valida justkui kergem ja kiirem, aga vale tee. Või teha midagi ilma Jumalata omal moel, kuigi tunnetad, mis on Jumala ja mis enda tee.
Kiusatuses ei saa alati kohe aru, et see on kiusatus.
Katsumuses ei pruugi ka aru saada, mis ja miks toimub, nagu Iiobi sõbrad ütlesid, et ta õnnetuste põhjuseks ikka mingi patt peab olema. Aga ei olnud patt, oli lihtsalt usu proovilepanek.
Niisiis ongi vaja tarkust.  Aga ainult teadmistest ei piisa, vaja on ka elutarkust, tunnetust selle olukorra jaoks. Ja usku.

Tol ajal oli suureks katsumuseks tagakius. Kristlastel pidi olema mingi jumalakogemus, ilmutus, usk, et tagakiusus vastu pidada, mitte ainult õpetus. 
Meie oludes on katsumuseks info ja võimaluste üleküllus, aga muidugi ka igaühe isiklikud väljakutsed, olgu koduses elus, tervise, suhete, töö alal või milles iganes.

“Pidage lausa rõõmuks, kui te satute kiusatustesse”

Kas rõõmustad katsumustes ja kiusatustes, nagu Jaakobus soovitab? 
Yes! Oi kui tore! Nüüd saab mu usk tugevamaks! 

Või pigem küsime eluraskustes: miks see ometi minuga juhtus? Ja kaldume süüdistama ennast, teisi inimesi, Jumalat, Kuradit või midagi-kedagi muud?

Kuigi kiusatuste puhul võib süüdi olla mõni himu (s.14), ei kutsu Jaakobus kõigepealt süüdlast otsima, vaid võtma kiusatusi-katsumusi võimalusena sisemiselt areneda; võtma neid kui usu proovilepanekut, mis karastab usku, kasvatab kannatlikkust ja võimaldab vaimulikult küpsemaks saada.
“…et te oleksite täiuslikud ja terviklikud…” (s.4), mingis inglise tõlkes oli siin ‘mature‘ – ‘küps’.
Täiuslikkus võib olla sõltuvus Jumalast, täiuslik koostöö Jumalaga.
Kiusatustega hakkama saamine on vaimuliku küpsuse märk.

Jaakobus julgustab paluma tarkust Jumalalt, kes kõigile heldelt annab ega tee etteheiteid. Me ei pea endid süüdistama ega kartma Jumala viha. 
Me ei saa katsumustes süüdistada ka Jumalat, kes annab häid ja täiuslikke ande, mitte halba (ss. 13, 17). Kuigi meil on elus mitmesuguseid raskusi, elab Jumal meile neis kaasa ja võit kuulub Jeesusele (Hb 4:14-16, Jh 16:33).

Mõni arvab, et kõik halb on kuradist või kurjadest vaimudest, aga kiusatusi tuleb ka meie rikutud loomusest. Siiski me ei pea kartma, Jumal on meile ses võitluses appi tulnud. 
Kui oma himu kedagi ahvatleb, on see pigem kiusatus.
Katsumus ei pruugi tulla raskustes olija enda himudest, vaid kellegi teise himudest, mille tõttu ta teistele haiget teeb, või selle maailma üldisest rikutusest või ohtudest, millega pole osanud arvestada..

Kuidas uskuda, kui ei ole usku?

Nii Jaakobus kui Heebrea kirja autor rõhutavad usu tähtsust. Mida ja kuidas uskuda, kui ei ole usku? Kas peab kuidagi pingutama, et uskuda?

Vahel on usku, vahel nagu pole. Võib olla kahtlusi, kas Jumal suudab aidata või kas Jumal tahab aidata või kas Jumala lahendus mulle sobib..
Vahel tundub, et oled juba palvetanud ja ei oskagi nagu rohkem palvetada..
Vahel ei piisa enda palvest, vaid peabki teine inimene palvetama.
Vahel tuleb korduvalt palvetada..
Ja alati ei saa ikka palutut.  Jumala tahe ei pruugi olla sama, mis meie tahe. Palvevastus ei sõltu ainult meie usust, vaid ka Jumalast. 

Vahel aitab Püha Vaim meil oma soovidest-kartustest lahti lasta, et tulgu mis tuleb..  Usk on Jumala usaldamine. Usaldamine, et Jumalal on kontroll ja ta tahab head. Ja kannatlikkus Jumala lahendusi otsida ja oodata.
Raskustest läbi minek peaks usku kasvatama.

Vaene või alanduses inimene saab olla ikka Jumala lähedal. Jõukas saab olla erinevate hoiakutega – küllastund ja üleolev või teadlik maise rikkuse kaduvusest.  (Ss. 9-11).

Kes katsumuses-kiusatuses vastu peab, saab Jumalalt tasuks igavese elu.

* * *

Hea Jumal, valguse Isa, palun valgusta meie südame silmi, et tunneksime ära kiusatused ja oskaksime neile vastu panna ning et meil jätkuks usku ja kannatlikkust vastu pidada katsumustes!


 

Kurjast vaimust vaevatud (Mt 8)

Posted on by

Matteuse 8:28-34

Inimesed imestasid Jeesuse imetegusid nähes ja küsisid, kes ta küll on (s 27), aga kurjad vaimud teadsid hästi, et ta on Jumala Poeg. Nad kartsid Jeesust ega tahtnud temaga tegemist teha, ilmselt teades, et neid ootab ees karistus inimeste vaevamise eest.

Kurjast vaimust vaevatud olid omadega üsna segi. Markus ja Luukas kirjeldavad täpsemalt, mismoodi nad “olid hirmsad ja väga ohtlikud”: ta elas hauakambrites, tal oli üleloomulik jõud purustada jalarauad ja ahelad, millega teda püüti ohjata, “ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega.” (Lk 8:27-29, Mk 5:2-5)
Kui Jeesus tuli, rääkisid kurjad vaimud inimese suu kaudu.

Et inimene võib omadega segi ja agressiivne olla, pole meile mingi uudis, aga kas seda võivavad tõesti põhjustada kurjad vaimud?
Näiteks on Piiblis kirjeldatud, et kuri vaim pani inimese maas vähkrema, aga tänapäeval on teada närvisüsteemi haigus langetõbi, mis sama teeb. Ehk on ka muud Piibli juhtumid lihtsalt mingid (vaimu)haigused?

Mõni näeb ka tänapäeval iga haiguse, segasuse ja ka vale uskumuse või pahe põhjusena kurje vaime ning püüab kõiki hädasid ravida vaimude väljaajamisega. Mõni häda saabki palvest leevendust, aga mitte kõik.
Teises äärmuses on need, kes ei usu üldse vaimude olemasolu. Aga ka arstid ei oska kõike ravida.
Ka tänapäeval on juhtumeid, et kellelgi on üleinimlik jõud või räägib keegi võõra häälega inetusi.

Nii on ilmselt on erinevaid olukordi – on otsest kurja vaimu toimimist inimeses, on vaimuhaigusi, füüsilisi haigusi, on halbu harjumusi, hingehaavu ja vildakaid uskumusi, mis inimest halvasti tundma või käituma panevad.  

Seepärast on vaja tarkust, tunnetust ja vaimude eristamise andi, et aru saada, millega parajasti tegu on ja kas on vaja palvet, vaimude välja ajamist, hingehaavadega tegelemist või ka arstide abi.

Kuigi tol ajal ja kohas usuti vaimudesse jm üleloomulikku rohkem kui tänapäeva Läänemaailmas, oli sigade hulluks minek ehk neilegi ebatavaline. Kas sead päriselt hulluks läksid, seda me tõestada ei saa, aga igal juhul näitab see lugu, et inimene on Jeesuse silmis rohkem väärt kui kari sigu.

Kohalikud, kellele suur majanduslik kahju sündis, aga ilmselt muretsesid rohkem oma vara pärast, kui rõõmustasid inimeste tervenemise üle. Nad palusid Jeesusel lahkuda, aga tervenenu sai ülesandeks temast kuulutada. (Mk 5:14-20; Lk 8:34-39)

Kas oled kohanud kurjast vaimust vaevatuid või kogenud muid vaimumaailma ilminguid?
Mõni on kogenud, et inglid on abiks tulnud.
Vaimulike ärkamiste ajal esineb ka veidraid vaimseid ilminguid. Ilmselt tegutsevad siis ka kurjad vaimud ja kasutavad ära inimeste avatust kõigele vaimsele.
Saatan on hübriidsõjas. Piiblis on juttu ka kurjade vaimude õpetustest. Osa haigettegevaid, hirmutavaid, inimest lõpuks kahjustavaid õpetusi võib olla kurjadest vaimudest mõjutatud.

Mida siit õpime?
Ratsionaalsed Lääne inimesed ja muud materialistlikku õpetust saanud, peaks õppima, et ei tasu üleloomulikke asju alahinnata. Kui neist huvituda ja nendega tegeleda, on see ukse avamine vaimudele. Vaimumaailm on reaalne ja ohtlik.
Kes kõige põhjuseks vaime peavad, võtku hoogu maha ja püüdku vahet teha, kus on tõesti vaimud ja kus muud põhjused.
Kogudustele peaks paluma vaimude eristamise andi.
Inimese vabastamine võib palju maksma minna. 
Jeesuse ligidus oleks hea ära tunda: Jumala sõnum on armastus ja hoolimine, mitte hirm. 

Korrigeerimisest ja palvest (Mt 7)

Posted on by

Matteuse 7:1-12

Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut

Jeesus võis kohtumõistmisest rääkides mõelda variseridele, kes nõudsid teistelt liiga palju. Isegi kui nad täitsid käsku, makstes täpselt kümnist ja ehk ka hoidudes mõnest silmnähtavast pahest (Lk 18:11-12), jätsid nad siiski kõrvale tähtsaima – halastuse ja õigluse (Mt 23:23).

Tänapäevalgi on neid, kes on mingis valdkonnas Jumalale väga pühendunud, aga vähem või teisiti pühendunutesse suhtuvad hukkamõistvalt. Vahel tuleb see nooruse innukusest ja kogenematusest, aga halvemal juhul on tegemist püüdega ise seeläbi pühamad ja paremad paista. Teiste halvustamine ei tee halvustajat pühamaks.

Äärmuslikul juhul on tegemist mingis koguduses/usuühenduses kuulutatava õpetusega, et ainult nemad on õigel teel ja väljaspool nende kogudust ei ole elu Jumalaga. Sel juhul leitakse tavaliselt ka mingeid õpetuslikke või praktilise elu erinevusi, mille tõttu ainult nemad olevat õige Jumala rahvas. Teised minevat hukka või vähemalt ei olevat jõudnud veel õige tunnetuse tasemeni.
Paraku ei leidu sellist üksteise hukkamõistmist ainult valeõpetusega sektide ja õige kiriku, vaid ka põhivoolu kristluse eri konfessioonide vahel.

Vigade leidmise aluseks on tõsiasi, et kusagil on tõesti olemas õige ja vale piirid. Ometi ei ole kõik õpetuse ja praktika üksikasjad nii täpselt paika pandud, nagu osa inimesi püüab paika panna. Looja lubab ilmselt märksa rohkem mitmekesisust, kuidas võime elada, oma osa siin maailmas täita, teda teenida ja austada.

Teise inimese vigu on lihtsam näha kui enda omi ja need häirivad rohkem. Madala enesehinnangu puhul võib ehk ka vastupidi olla; ka see pole ka hea.  

Vigadele osutamine ei ole alati hukkamõistmine, vaid võib tulla soovist, et asjad oleks paremini. Ka pind silmas teeb haiget.
Parandamise ja hukkamõistu piiri tundmiseks on vaja tarkust.
Üks mõõdupuu võib olla, kas kritiseerijal on lootust, et teine muutub. Mõnikord ei tundu olevat eriti lootust, aga peaks ikka korrigeerima.
Võib ka küsida: kas oma kriitikaga lammutame või ehitame üles teise suhet Jumalaga?
Kergem võib olla minna lasta, mitte sekkuda, sest teise reaktsioon võib olla tõrjuv: “Vaata, mis sa ise teed! Kes sa oled, et õpetada!” 
Keegi pole veatu, ikka on vaja ka ebatäiuslikena vahel teisi korrigeerida. Ja lasta end korrigeerida ebatäiuslikel inimestel.
(Siinkohal võiks reklaamida Tähista Tervenemist programmi, kus ei kommenteerita teisi, vaid igaüks tegeleb enda probleemidega.)
 
Ometi, kui korrigeeritav ei võta kuulda ja pöördub korrigeerija vastu, pole mõtet teda rohkem ärritada.
Veel pärlitest ja sigadest. Jumalale toodud ohvriks pärleid. Ohver pidi olema veatu. Kui mõni pärl sai teel kriimustada, visatud see kraavi, kus sead neid süüa püüdnud, pidades neid toiduks. Meie ise saame aga Jumala juurde minna ka oma kriimude ja haavadega. Need ei riku meie väärtust. Jumal on see, kes meid parandab.

Paluge, ja teile antakse

“Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,  sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!“

Kui iga paluja saab, miks siis alati ei saa täpselt palutut?
Lastele me ei anna lõputult kommi, kui nad paluvad. Teame, et see poleks hea. Jumal ka teab paremini kui meie, mis on parajasti hea.
Mõni palub vihma, teine kuiva. Korraga samas kohas mõlemat ei saa.

Kui palume justkui midagi head, aga ei saa, võib olla raske. Ei saa kooli sisse, ei saa terveks, … Võib-olla saad siis sobivamasse kooli. Mõni jõuab just raskuste kaudu Jumalale lähemale, … Mõni kohtab just mittesaamises Jumalat Jumalana.
Alati ei tea vastust, miks ei saa.

Jeesus räägib siin leiva ja kala palumisest. Need on eluks vajalikud asjad. On vahe, kas paluda autot, millega ei jää teele, või uhket Ferrarit.

Maine elu on teekond, mille jooksul vajame mitmesugust abi. Ajaga vajadused ja palveteemad muutuvad. 
Peaksime olema väga tänulikud oma hea elu eest. 

Isa taevas ‘annab head neile, kes teda paluvad’. Luukas kirjutab sarnases kohas, et Jumal annab Püha Vaimu (Lk 11:13). Kõige suurem hea, mida paluda ja otsida, ongi Jumal ise ja suhe temaga.

Taevaisa, tänan sinu andestuse, kannatlikkuse, igavese elu ja kõige hea eest siin maises elus! Palun lase meil kohata Sind oma igapäevavajadustes ja anna tarkust, kas ja kuidas kedagi korrigeerida.

Sinu tahtmine sündigu (Mt 6)

Posted on by

Matteuse 6:1-18

Ärge olge nagu silmakirjatsejad

Sõna ‘silmakirjatseja’ tähendas kreeka keeles algselt näitlejat, kes maski kandes mingit rolli etendas. Jeesus hoiatas, et ei piisa välisest hea ja vaga inimese rolli etendamisest, vaid tegude motiivid on ka olulised. Kas teen head ainult inimestele mulje avaldamiseks või soovist abivajajaid aidata? Kas edendan oma tegudega armastust või enese imetlust?

Kui annetan kogudusele panga kaudu, kas koosolekul peaks korjanduskarpi ka midagi panema, et teised ei arvaks, et ma ei anneta? Panna ainult hea mulje jätmiseks on ilmselt silmakirjalik, aga motiiv võib olla ka anda nähtavat eeskuju lastele või kõigile. Minu nähtav annetamine võib teisigi julgustada annetama.

Kas oma kogudusele annetades võib inimene valida, mille jaoks ta annetab? Või annab ta Jumalale ja peaks jätma Jumala hooleks, milleks seda kasutatakse? Ilmselt võib Jumal õnnistada usaldavat hoiakut, aga pime usaldus pole ka mõistlik.

Kas loen Piiblit Jumala tahte otsimiseks või ainult selleks, et teisi õpetada? Ka teiste õpetamiseks valmistumine arendab meid ennast.

Kui keegi palvetab kogudusega koos olles kaasa eelkõige teiste mõjul, kas see on kasutu? See võib olla ka samm kasvamise teel.

Mida mõeldakse paganate lobisedes palvetamise all? Ehk jumaluste nimede korrutamist, samade mantrate kordamist või muidu liigset sõnaohtrust. Aga kuidas on Meie Isa palve või katoliiklaste Roosipärja kordamisega? On see vale?
Oluline palvetada südamest, mitte pelgalt välise mulje pärast.

Ka paastumine on inimese ja Jumala vaheline asi (16-18).
Meie pigem peseme pea ära, mitte ei võia seda, aga juudid võidsid, et juuksed paremini paigal püsiks. Siin mõeldakse vastavalt ajastule ja kultuurile soengu eest hoolitsemist, st välja nägemist nagu tavaliselt.

Nälgimine pole paastumine. Paastumiseks ei pea olema päris söömata, võib süüa tavalisest vähem. Eesmärk on olla erksam ja keskenduda Jumalale. Võib paastuda hoopis internetist või Facebookist vms segavast.
Paastudes Jumala tahte otsimiseks on tavaliselt vaja ka aega Jumalale. Aktiivse elu keskel võib olla ikka vaja toidust energiat ammutada, et oma kohustusi täita.

Meie Isa palve

Mõni on Meie Isa palvet kasutanud palvetamiseks selle sisu mõistmata ja see on siiski olnud samm usuteel. Mõni on algusest peale õppinud, et palvetama peaks oma sõnadega.
Eesti baptistid-vabakogudused on hakanud vist viimastel aastatel Meie Isa palvet rohkem kasutama. Ehk välditi seda, et rõhutada oma sõnadega palvetamist ja eristuda luterlastest, aga nüüd on jõutud arusaamisele, et etteantud palvetekstidel on siiski oma väärtus.

Ka kristlastel on perioode, kui vähem palvetame või on raske palvetada. Raskete küsimuste korral ei oskagi alati palvetada. Siis ongi võimalus lihtsalt paluda, et sündigu Jumala tahtmine. Siis on Meie Isa palve või keldi palved või Psalmid või muud teiste inimeste palved midagi, millele toetuda, kui ei tea, kuidas palvetada. Kellegagi koos palvetamine võib olla ka abiks, et lihtsalt oma rutiinist välja tulla ja uut inspiratsiooni saada.

Igal juhul on Meie Isa palve eeskuju, kuidas palvetada: alustada sellest, kes on Jumal ja tema tahtest, siis rääkida enda soovidest ja vajadustest ning lõpuks pöörata tähelepanu jälle Jumalale.

Kas on vaja üldse palvetada, kui Jumal teab niigi, mida vajame? Või kui ta on niikuinii otsustaja, mis sünnib?
Palvetades teadvustame endale, kes on Jumal, kes meie, mida kõike me temalt saame ja mida talle anname. See on osa suhtest Jumalaga. Palvetamine peaks sisaldama ka Jumala kuulamist.
Ehk on siiski oluline ka palvetada, et Jumala tahe sünniks nii maailmas, koguduses kui meie elus. Äkki muidu ei sünnigi tema tahe, tema täiuslik plaan, vaid ainult meie endi ebatäiuslik tahe ja plaan.

Jeesus palus Ketsemanis: “Isa, kui võimalik, mingu see karikas minust mööda! Aga siiski sündigu sinu tahtmine!” Ristisurma karikas ei läinud temast mööda, aga ta sai uut jõudu sellele vastu minna. (Luuka 22:39-44)

Me pole sugugi alati valmis soovima, et Jumala tahe sünniks. Ka selline palve võib osutuda silmakirjalikuks. Ka palves peaksime olema ausad. Siin paar näidet sellistest palvetest pastor John Burke’ilt:

Järsku koitis mulle: “Ma ei lollita sind oma oma ebasiiraste palvetega, eks ole, Jumal?” Niisiis, mõistes, et ma ei saa Jumalat ninapidi vedada, otsustasin olla jõhkralt aus: “Ma ei taha sulle rääkida oma pidutsemisest, sest ma juba tean, et ma tahan seda jälle teha! Kardan, et kui järgin sinu tahet, ei ole mul enam kunagi lõbus. Nii et kui sa tahad, et ma lõpetaksin, tuleb sul aidata mul näha paremat teed. Olen valmis, et mind aitaksid.”

“Jumal, kardan sind usaldada oma edu asjus. Kardan, et teed mind ebaedukaks, kui järgin sinu tahet – see on aus tõde. Aga ma tean ka, et mu hirm on alusetu – kui sa tahad mu edu ära võtta, ei vaja sa õigupoolest mu luba, eks ole? Olen valmis otsima edu sinu tingimustel – aita mul olla usuinimene. Aita mul olla edukas sinu silmis.”
(“Soul Revolution: Valmisolek Jumalat usaldada“)

Taotlegem siis ausust nii tegudes kui palvetes.

Paluge ja teile antakse

Posted on by
(Viimsi Mokost)

Lk 5:16; 6:12; 9:18

Jumal kõnetab väga erinevates olukordades, ka ilmalike ja igapäevaste asjade kaudu, vahel ka siis, kui me ise ei ootagi. Aga nagu Jeesus käis üksildastes kohtades Isaga vestlemas nii on sageli ka kristlastele turgutuseks võimalus üksi segamatult Jumalaga olla. Seejuures võib kogemus olla  tulemuslikum, kui häälega või kirjalikult palvetada.

Luuka 11:1-13

„Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: „Sõber, laena mulle kolm leiba, ….” (5) 
… kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise pärast, kui ta kord juba on üles äratatud, ja annab talle, niipalju kui tal vaja.” (8)

  Öeldakse, et kõike peaks tegema nagu Jeesusele. Selline hoiak võib ebameeldivaid ülesandeid lihtsamaks teha. Ometi võivad meie tunded head tehes olla mitmesugused, isegi kui teistele paistab välja eelkõige hea tegu. Nagu klienditeenindaja ei tohiks enda paha tuju pärast kliente hoolimatult kohelda, nii võiks iga inimene ja eriti Jumalariigi kodanik õppida teisi hästi kohtlema sõltumata enda sisemistest probleemidest. (Probleemid tuleb mõistagi ka ära lahendada)  
  Loodetavasti ei loe Jumala ees, kes näeb ka me südamesse, siiski ainult head motiivid, vaid teod ka, isegi kui motiivid või hoiak polnud alati kõige paremad. Otsus teha head kujundab iseloomu, teisalt ka hoiakud ja iseloom mõjutavad tegusid heas või halvas suunas. 
 
  “Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, 
  sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!” (9-10)

Jaakobus kirjutas: “Teil ei ole, sest te ei palu” (4:2). Vahel ongi nii lihtne: tuleb mingi asja pärast lihtsalt palvetada ja see sünnibki.

“Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!” (13)

Jumal annab Püha Vaimu, kui temaga koos olla. Alati ei peagi seda otse paluma. 
 

Vaata seda teotamist ja näita, et oled Jumal!

Posted on by
Jesaja 37:9-20

    Sanherib … läkitas käskjalad Hiskija juurde, öeldes: „Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte! Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama? Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi? Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?” (9-13)

   Vahel tahavad raskused meid maha suruda. Meenuvad varasemad läbikukkumised ja olukorrad, kus Jumal justkui ei aidanud. Võib tunduda, et Jumal ei hooli, et Jumal on hüljanud. Ei koge, et ta vastaks palvetele. Tundub, et Jumal vaevab meid, irvitab me üle.. Või vähemalt lubab sel kõigel juhtuda… 
 
   Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.  Ja Hiskija palvetas Issanda poole, öeldes:   
 „Vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa. 
Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata! Kuule kõiki Sanheribi sõnu, millega ta on läkitanud teotama elavat Jumalat! 
See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki rahvaid ja nende maid  ja on heitnud tulle nende jumalad; kuid need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.  Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, oled ainus!” (14-20)

   Aga mis siis, kui raskuste põhjustaja ei ole Jumal, vaid midagi-kedagi muud: kurat, haigused, meie endi või teiste eksimused, inimkonna üldine rikutus..? Kas nende võidukäik mitte ei teota Jumalat, kogu loodu Valitsejat ning tema ülestõusmise ja pühitsemise väge? Võime olla eksinud ja peame tunnistama oma süüd, aga muutumiseks ei pruugi piisata me oma jõust ja tarkusest, vaja on Jumala abi. 

   Kõigeväeline Jumal, kogu loodu Valitseja, kes lased end kutsuda meie Isaks! Palun vaata neid probleeme, hädasid ja patte meie eludes, mis ei tunnista sinu pühitsevast ja tervendavast väest! Palun kuula neid lootusetuid mõtteid-sõnu, mis tahavad meid sinust lahutada! Me oleme eksinud ja meil on ka oma osa teha, aga vajame hädasti sinu abi! Aita meil ära tunda ja teha enda osa ning lasta sinul teha sinu osa! Meie taevane Isa ja Jumal, päästa meid nüüd ometi kurjast meie ümber ja sees, et sinu aulisus ja armastus tuleks paremini ilmsiks!

Hingepööre 4: Palve eluviisiks

Posted on by
Katkendeid J.Burke’i “Soul Revolution” 4. peatükist

Jeesus õpetas meid palvetama.

Sina oled Jumal, mina ei ole
“Meie Isa taevas, püha on sinu nimi”

    Jeesus ütleb, et kõigepealt on meil vaja meeles pidada Jumala iseloomu! Jeesus ütleb, et Jumal on nagu täiuslik armastav Lapsevanem – sinu Isa, kes erinevalt su maistest vanematest on alati hea, taotleb alati sulle parimat ja on alati sinuga. Jeesus juhendab meid rääkima kogu päeva Jumala kui armastava Lapsevanaemaga, kes on kohal, et meid juhatada.
    Aga Jeesus meenutab meile ka, et Jumal on püha. ‘Püha’ tähendab ‘kõrvale pandud’, väga erinev tavalisest. Teiste sõnadega, Jeesus ütleb, et Jumalaga rääkides pea meeles: “Jumal, sina oled Jumal ja mina ei ole.” Mida tähendab armastada Jumalat Jumalana? See tähendab panna Jumal esikohale ja mitte lasta millelgi muul sind juhtida. See on esimene kümnest käsust.
Jumala hääle kuulmine
“Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu…”

   Kuidas Jumal meiega räägib?
   Seepärast on meil vaja lugeda Pühakirja, et saaksime teada, mida Jumal on oma iseloomust ja tahtest ilmutanud. Piibel ei räägi individuaalselt, vaid üldiselt. See ütleb, et Jumala tahe ei ole valetamine, varastamine või abielu rikkumine, aga ei ütle, mida konkreetselt teha, kui oled abikaasaga eriarvamustel või otsid karjääri alal juhatust. Aga Jeesus ütles, et tema vaim elab meis, kui oleme ta sisse kutsunud, ja tema vaim juhib meid tõesse ja ellu konkreetselt, kui me kuulame.
   Jumal võib oma mõtted asetada otse sinu omadesse. Nagu need müksamised, mida oled oma südametunnistuses ilmselt varemgi tundnud, niisiis Jumal suhtleb sinuga, aga sa pead õppima omama “kõrvu kuulda.”
   *Otsesed mõtted on üks viis, kuidas jumal meiega suhtleb; muidugi on ka muid viise. Ta võib rääkida meile teise inimese sõnade kaudu (4Ms 23:5), unenägude kaudu (4Ms 12:6), mõnikord märkide või olukordade kaudu (Ap 16) ja Pühakirja kaudu (mis peaks olema kontrolliks eksituste vastu, mis hiilivad sisse subjektiivsematesse suhtlusviisidesse)
 Millest kõige rohkem mõtled? 
“Igapäevast leiba anna meile täna”
    Näe palvetamist kui rääkimist Jumalaga kõigest, mis su meeli täidab – sest see on, kus sa tegelikult elad, ja kus Jumal tahab elada koos sinuga.
 “Andesta meile me vead”
… sageli kaldud Jumala teest kõrvale ja teed midagi tema tahte vastast.
… [Paljud] arvavad ekslikult, et eesmärk on end muuta tegema õigeid asju  – see on suur viga! …. Me ei saa endid muuta selliseks, nagu Jumal kavatseb. Tema peab seda tegema. Tal on kannatlikust ja ka sul peab olema. Millal iganes oled kiusatuses püherdada süütundes või teeselda, et saad vigade eest peitu pugeda, meenuta, et  “nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses” (Rm 8:1). Lase Jumalal aidata sul teha järgmist õiget asja.
    Jätka ka läbi kukkudes
     Alati, kui saad teadlikuks, et oled eksinud Jumala tahte vastu, peatu, tunnista üles (ütle Jumalale) ja võta taas ühendust [Jumalaga]. Siis mine edasi. Jeesus õpetas meid teistele andestama mitte seitse, vaid 70 korda seitse korda. See on 490 korda! See on iga kahe minuti järel, kui see toimub ühe päeva jooksul! Nii tihti peame andestama ja nii tihti andestab meile Jumal.
Kiusatused

    Kui sa tead, mida Jumal sulle ütleb, aga suled jätkuvalt oma kõrvad, siis lõpuks sa ei kuule enam üldse.
    Mõned inimesed tahavad teada Jumala tahet karjääri või abikaasa valikul, aga ei taha lõpetada purjutamisi või oma meelte täitmist pornoga või oma pere vastu armastuseta olemist. Halb uudis: nii see ei tööta. Kui me suleme kangekaelselt oma kõrvad Jumala tahtele ühes valdkonnas, ei kuule me ka teistes.
     Seepärast õpetab Jeesus meid palvetama: “Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!” See tähendab palumist: “Jumal, kui jään sinuga ühendusse, juhi mind eemale ahvatlevatest olukordadest, kus võiksin langeda kurja saagiks; anna mulle sisemist tugevust mitte pöörduda sinust ära, vaid teha sinu tahtmist.” See ei tähenda, et meil pole kiusatusi. Niimoodi palvetamine valmistab meid aktiivselt ette kiusatuse aegadel kindlaks jääma ja tõele kuuletuma. 
Mõttemängud
    Kuri lähtub valedest. Olen veendunud, et ainus võim, mis kurjal meie üle on, tuleb valedest, mida me usume. Lapsepõlves kogetud kurja või meie endi halbade valikute tulemusel omandame sageli valed endi kohta. [näiteks] “Ma ei ole armastusväärne. Olen nõrk. Kui tahan armastust ja tunnustust, pean tõestama, et ma pole nõrk.”
    Kui saaksin su panna uskuma, et su abikaasa on su probleemide allikas, tooksin su abiellu sügavat kibedust, vimma ja lootusetust. Kui veenaksin samas su abikaasat, võiksin teie abielu hävitada – lihtsalt oma valedega.
   Kui saaksin ahvatleda sind uskuma, et ainult üks sigaret, pits, tabamus, pilk ei tee halba, siis näiliselt tähtsusetute otsuste kaudu võiksin hoida sind hävitavate harjumuste orjuses.
   Kui saaksin sind uskuma, et tulevik on lootusetu,  ja pommitaksin sind mõtetega, et surm on ainus väljapääs, võiksin panna sind ennast hävitama.
   Kujutle vaid, milline võim mul oleks, kui sa usuksid mu valesid! 
   Nii et mõtle: millistel kurjadel valedel on võim sinu üle?
Tõde teeb teid vabaks
   Jeesus selgitas, et selliste valede vastumürk on avada oma meel Jumala tõele ja siis otsustavalt kuuletuda iga hetk päev läbi.
   Kiusatuse ületad, kui tabad esimese salaliku vale, kui see püüab sind kõrvale pöörata teelt, mis viib ellu.

60-60 eksperiment

  1. Millest mõtled? Jätka meeldetuletuste kasutamist, et jääda igal hetkel ühendusse oma Isaga, kes sind juhatab.  Räägi temaga sellest, millest kõige rohkem mõtled. Küsi, mida vajad, ja usalda, et ta annab, mida tõesti vajad sel hetkel. Kui sul ei ole Isast õiget pilti, loe läbi ühe pealtnägija tunnistus Jeesuse elust (Matteuse või Johannese; lugedes ühe peatüki päevas 60 päeva jõuad läbi lugeda mõlemad). Lugedes ava oma meel, et arutada: kui Jeesus ilmutab Jumal-Isa, mida uut õpin sellest, kuidas suhestuda selle Lapsevanemaga, kes tahab mind juhatada läbi elu?
  2. Harjuta ‘võtma iga mõtet vangi.’ Räägi Jumalaga mõtetest, mis viivad sind kiusatusse. Palu Jumalal sulle näidata neid näiliselt tähtsusetuid mõtteid, mis juhivad sind su suurimate kiusatuste lähedusse. Kui need tabad, ole nendega Jumala ees julmalt aus. Ta tasub selle eest.
  3. Läbi kukkudes mine edasi. Niipea, kui saad teadlikuks mõtetest või tegudest, mis on Jumala tahte vastu (patt), lihtsalt tunnista seda. Tunnista talle üles ja täna teda, et kõik patud on juba andestatud … Kuna Jeesus maksis, ei pea sa maksma jäädes Jumalast lahutatuks, – võta ühendust ja liigu edasi. Meeldetuletuseks, kuidas jätkata läbi kukkudes, õpi pähe 1 Jh 1:8-9:
    “Kui me ütleme: “Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.“