Jaakobus kirjutab, et ei tohi inimeste vahel vahet teha, rikkaid austada ja vaeseid alandada. Mille järgi teame, kas keegi on rikas või vaene? auto? välimus? ehted? ühiskondlik arvamus? Väline võib olla petlik, aga on olemas ka mingid kriteeriumid nagu palga suurus jms… Selle teksti eesmärk pole siiski selgitada rikkuse-vaesuse kriteeriumeid, vaid rääkida meie hoiakutest.
Rikkalt ehk loodame kasu saada – siis on valed väärtused. Materiaalselt vaesed võivad usu poolest olla kõrgemal tasemel. Igal juhul on ka vaesed ligimesed, ei ole põhjust neid halvaks pidada, alandada, häbistada.
Kuidas käitume ministri või rikkuriga? Kuidas kodutuga?
Või kui selgub, et keegi on homo?
Kuivõrd mõjutab meie suhtumist inimese nahavärv või sugu? Erinevates kirikutes on siiani erinevaid arvamusi, kas naisterahvas võib jutlustada ja olla koguduse juhi rollis (pastor, preester).
Erinevates kultuurikeskkondades võidakse erinevaid tegevusi patuks pidada. Eesti kirikutes on vaieldud tantsimise ja mõõduka alkoholi tarbimise lubatavuse üle. USA-s on kunagi kirikuid lõhestanud suhtumine orjapidamisse ja mustanahalistesse. Kord külastanud sakslane üht sama konfessiooni Rootsi kogudust ja olnud kole jahmunud, kui seal korraldati selline patune tegevus nagu loterii. Ja ta läks välja rahustuseks suitsetama, mis omakorda jahmatanud rootslasi…
Isegi eri inimeste puhul on nende eksimused erineva kaaluga, sõltuvalt igaühe kiusatustest ja nõrkadest kohtadest ja mõjust teistele.
Vaeste eest hoolitsemisest, erapoolikusest hoidumisest, ligimese armastamisest, andestamisest rääkis juba Vana Testamendi seadus (3Ms 19:9-18). Ka vaese kasuks ei või erapoolik olla.
Aga kas meeldivat inimest võib eelistada?
‘Kohus’ on kreeka keeles krisis. Nii kohtumõistmine kui kriis toovad nähtavale tegeliku olukorra. Armastamise käsk oli juba juutide Moosese seaduses ja suhtumine eksijatesse range: ühe käsu vastu eksija on kogu seadusest üle astunud.
Ja siis kirjutab Jaakobus vabaduse seadusest: “Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi. Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.” Ka Meie Isa palves on sõnad: “Anna meile andeks meie võlad, nagu meie anname andeks oma võlglastele”. Patust hoidumine on oluline, aga ka eksijatesse halastusega suhtumine.
Andku Jumal meile tunnetust, mis on tegelikult oluline ja õiglane.