Armastus halastab ega ole erapoolik (Jk 2)

Jaakobuse 2:1-13

Jaakobus kirjutab, et ei tohi inimeste vahel vahet teha, rikkaid austada ja vaeseid alandada. Mille järgi teame, kas keegi on rikas või vaene?  auto? välimus? ehted? ühiskondlik arvamus? Väline võib olla petlik, aga on olemas ka mingid kriteeriumid nagu palga suurus jms…    Selle teksti eesmärk pole siiski selgitada rikkuse-vaesuse kriteeriumeid, vaid rääkida meie hoiakutest.

Rikkalt ehk loodame kasu saada – siis on valed väärtused. Materiaalselt vaesed võivad usu poolest olla kõrgemal tasemel. Igal juhul on ka vaesed ligimesed, ei ole põhjust neid halvaks pidada, alandada, häbistada. 
Kuidas käitume ministri või rikkuriga? Kuidas kodutuga? 
Või kui selgub, et keegi on homo? 
Kuivõrd mõjutab meie suhtumist inimese nahavärv või sugu? Erinevates kirikutes on siiani erinevaid arvamusi, kas naisterahvas võib jutlustada ja olla koguduse juhi rollis (pastor, preester).

Erinevates kultuurikeskkondades võidakse erinevaid tegevusi patuks pidada. Eesti kirikutes on vaieldud tantsimise ja mõõduka alkoholi tarbimise lubatavuse üle. USA-s on kunagi kirikuid lõhestanud suhtumine orjapidamisse ja mustanahalistesse. Kord külastanud sakslane üht sama konfessiooni Rootsi kogudust ja olnud kole jahmunud, kui seal korraldati selline patune tegevus nagu loterii. Ja ta läks välja rahustuseks suitsetama, mis omakorda jahmatanud rootslasi… 

Isegi eri inimeste puhul on nende eksimused erineva kaaluga, sõltuvalt igaühe kiusatustest ja nõrkadest kohtadest ja mõjust teistele.

Vaeste eest hoolitsemisest, erapoolikusest hoidumisest, ligimese armastamisest, andestamisest rääkis juba Vana Testamendi seadus (3Ms 19:9-18).  Ka vaese kasuks ei või erapoolik olla.
Aga kas meeldivat inimest võib eelistada?

‘Kohus’ on kreeka keeles krisis. Nii kohtumõistmine kui kriis toovad nähtavale tegeliku olukorra. Armastamise käsk oli juba juutide Moosese seaduses ja suhtumine eksijatesse range: ühe käsu vastu eksija on kogu seadusest üle astunud.

Ja siis kirjutab Jaakobus vabaduse seadusest: “Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi. Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.” Ka Meie Isa palves on sõnad: “Anna meile andeks meie võlad, nagu meie anname andeks oma võlglastele”. Patust hoidumine on oluline, aga ka eksijatesse halastusega suhtumine.

Andku Jumal meile tunnetust, mis on tegelikult oluline ja õiglane.

Raskused kui usu läbikatsumine (Jk 1)

Jaakobuse 1:1-18

Jaakobus oli Jeruusalemma koguduse vanem ja Jeesuse poolvend. Ometi nimetab ta end alandlikult Issanda Jeesuse Kristuse sulaseks – küllap oli ta saanud  ilmutuse, tunnetuse, et see tema vend ei ole lihtsalt inimene..
’12 suguharu’ tähendab ilmselt, et kiri kirjutati juutidele, kellele oli oluline nende põlvnemine Iisraeli 12 suguharust.

Kuidas on seotud kannatus, katsumus, kiusatus, tarkus? 

Kreekakeelne sõna, mida siin kasutatakse, tähendab nii kiusatust kui katsumust.  Katsumustes, st raskustes, kannatustes võib tulla kiusatusi, st ahvatlusi teha valesid asju. Näiteks kiusatus muretseda või usku salata või valida justkui kergem ja kiirem, aga vale tee. Või teha midagi ilma Jumalata omal moel, kuigi tunnetad, mis on Jumala ja mis enda tee.
Kiusatuses ei saa alati kohe aru, et see on kiusatus.
Katsumuses ei pruugi ka aru saada, mis ja miks toimub, nagu Iiobi sõbrad ütlesid, et ta õnnetuste põhjuseks ikka mingi patt peab olema. Aga ei olnud patt, oli lihtsalt usu proovilepanek.
Niisiis ongi vaja tarkust.  Aga ainult teadmistest ei piisa, vaja on ka elutarkust, tunnetust selle olukorra jaoks. Ja usku.

Tol ajal oli suureks katsumuseks tagakius. Kristlastel pidi olema mingi jumalakogemus, ilmutus, usk, et tagakiusus vastu pidada, mitte ainult õpetus. 
Meie oludes on katsumuseks info ja võimaluste üleküllus, aga muidugi ka igaühe isiklikud väljakutsed, olgu koduses elus, tervise, suhete, töö alal või milles iganes.

“Pidage lausa rõõmuks, kui te satute kiusatustesse”

Kas rõõmustad katsumustes ja kiusatustes, nagu Jaakobus soovitab? 
Yes! Oi kui tore! Nüüd saab mu usk tugevamaks! 

Või pigem küsime eluraskustes: miks see ometi minuga juhtus? Ja kaldume süüdistama ennast, teisi inimesi, Jumalat, Kuradit või midagi-kedagi muud?

Kuigi kiusatuste puhul võib süüdi olla mõni himu (s.14), ei kutsu Jaakobus kõigepealt süüdlast otsima, vaid võtma kiusatusi-katsumusi võimalusena sisemiselt areneda; võtma neid kui usu proovilepanekut, mis karastab usku, kasvatab kannatlikkust ja võimaldab vaimulikult küpsemaks saada.
“…et te oleksite täiuslikud ja terviklikud…” (s.4), mingis inglise tõlkes oli siin ‘mature‘ – ‘küps’.
Täiuslikkus võib olla sõltuvus Jumalast, täiuslik koostöö Jumalaga.
Kiusatustega hakkama saamine on vaimuliku küpsuse märk.

Jaakobus julgustab paluma tarkust Jumalalt, kes kõigile heldelt annab ega tee etteheiteid. Me ei pea endid süüdistama ega kartma Jumala viha. 
Me ei saa katsumustes süüdistada ka Jumalat, kes annab häid ja täiuslikke ande, mitte halba (ss. 13, 17). Kuigi meil on elus mitmesuguseid raskusi, elab Jumal meile neis kaasa ja võit kuulub Jeesusele (Hb 4:14-16, Jh 16:33).

Mõni arvab, et kõik halb on kuradist või kurjadest vaimudest, aga kiusatusi tuleb ka meie rikutud loomusest. Siiski me ei pea kartma, Jumal on meile ses võitluses appi tulnud. 
Kui oma himu kedagi ahvatleb, on see pigem kiusatus.
Katsumus ei pruugi tulla raskustes olija enda himudest, vaid kellegi teise himudest, mille tõttu ta teistele haiget teeb, või selle maailma üldisest rikutusest või ohtudest, millega pole osanud arvestada..

Kuidas uskuda, kui ei ole usku?

Nii Jaakobus kui Heebrea kirja autor rõhutavad usu tähtsust. Mida ja kuidas uskuda, kui ei ole usku? Kas peab kuidagi pingutama, et uskuda?

Vahel on usku, vahel nagu pole. Võib olla kahtlusi, kas Jumal suudab aidata või kas Jumal tahab aidata või kas Jumala lahendus mulle sobib..
Vahel tundub, et oled juba palvetanud ja ei oskagi nagu rohkem palvetada..
Vahel ei piisa enda palvest, vaid peabki teine inimene palvetama.
Vahel tuleb korduvalt palvetada..
Ja alati ei saa ikka palutut.  Jumala tahe ei pruugi olla sama, mis meie tahe. Palvevastus ei sõltu ainult meie usust, vaid ka Jumalast. 

Vahel aitab Püha Vaim meil oma soovidest-kartustest lahti lasta, et tulgu mis tuleb..  Usk on Jumala usaldamine. Usaldamine, et Jumalal on kontroll ja ta tahab head. Ja kannatlikkus Jumala lahendusi otsida ja oodata.
Raskustest läbi minek peaks usku kasvatama.

Vaene või alanduses inimene saab olla ikka Jumala lähedal. Jõukas saab olla erinevate hoiakutega – küllastund ja üleolev või teadlik maise rikkuse kaduvusest.  (Ss. 9-11).

Kes katsumuses-kiusatuses vastu peab, saab Jumalalt tasuks igavese elu.

* * *

Hea Jumal, valguse Isa, palun valgusta meie südame silmi, et tunneksime ära kiusatused ja oskaksime neile vastu panna ning et meil jätkuks usku ja kannatlikkust vastu pidada katsumustes!


 

“Sinu patud on sulle andeks antud!” (Mt 9)

Matteuse 9:1-8

Jeesus oli jälle kodulinnas, tema juurde toodi kanderaamil halvatu ja Jeesus nägi nende usku. Markus ja Luukas kirjeldavad täpsemalt, kuidas nende usk väljendus: kuna nad ei pääsenud rahvahulga tõttu Jeesuse lähedale, siis võtsid nad Jeesuse kohalt katuse lahti ja lasksid halvatu läbi katuse Jeesuse ette (Mk 2:1-4; Lk 5:17-19). Nad uskusid, et kui halvatu pääseb Jeesuse juurde, saab ta abi. Isegi kui nad selleks Jeesuse maja katuse lahti võtavad.

Haigeid toodi Jeesuse juurde, et ta nad tervendaks, aga Jeesus hakkas hoopis rääkima pattude andestamisest. Võib-olla tajus halvatu Jeesuse ligiduses oma patusust või pidas ta oma halvatust mingi patu karistuseks. Jeesus näitas antud olukorras, et patt on tõsisem probleem kui tervisemured. Viimased mõjutavad küll ebameeldivalt meie maist elu, aga patuküsimus tervet igavikku.

Teisalt, kirjatundjad ei tundnud Jeesuses ära Jumala pühadust. Nad teadsid küll hästi pühakirja, andsid olukorrale oma seaduste piires hinnangu… aga Jeesus ei mahtunud nende õpitud raamidesse. Nad ei olnud pühakirja piisavalt hästi mõistnud. Võib-olla neid pimestas liigne enesekindlus, endi õigeks pidamine, toetumine oma teadmistele. Nii nad tõlgendasid Jeesuse sõnu Jumala teotamisena.
Mõni inimene kaldubki olukordi negatiivselt tõlgendama ja seetõttu pahanduma, solvuma, muretsema, vihastuma.  Aga asjad ei pruugi olla nii, nagu esmapilgul tundub. Tasub mõelda ka teistele võimalustele. Mis siis, kui sel prohvetil ja õpetajal ongi Jumalalt meelevald patte andestada? Võib-olla lähedane või kolleeg ei ole isiklikult minu vastu, vaid ütles halvasti seepärast, et ta oli juba enne millegi muu pärast ärritunud? Võib-olla seekord ei lähe halvasti? jne

Kas Jeesus sai patte andeks anda enne oma ristisurma? Ristisurm mõjus ka tagasiulatuvalt. Ja kui juudid rahvana oleks hakanud Jeesust uskuma, poleks ehk ta surma vajagi olnud. 

Mida on lihtsam öelda, kas kuulutada andestust või öelda halvatule, et ta kõnniks? Jeesusel oli vägi nii andestada kui tervendada.
Kuidas mõistsid juudid Jeesuse tiitlit Inimese Poeg? See võis tähendada lihtsalt inimest, aga Taanieli nägemuses oli see viide juutide oodatud Messiale, Jumalast saadetud heale ja igavesele Valitsejale (Tn 7:13-14).
Paljud kohalviibinud tunnetasid Jeesuse väe jumalikku päritolu.

Mis meelevald ja kaal on meie sõnadel?

Jeesus, me toome sinu ette meile teada olevad abivajajad. Palun aita neid nii, nagu igaühel tarvis!
Ja palun aita, et meie sõnad ja mõtted tooks Jumalale au!

Kurjast vaimust vaevatud (Mt 8)

Matteuse 8:28-34

Inimesed imestasid Jeesuse imetegusid nähes ja küsisid, kes ta küll on (s 27), aga kurjad vaimud teadsid hästi, et ta on Jumala Poeg. Nad kartsid Jeesust ega tahtnud temaga tegemist teha, ilmselt teades, et neid ootab ees karistus inimeste vaevamise eest.

Kurjast vaimust vaevatud olid omadega üsna segi. Markus ja Luukas kirjeldavad täpsemalt, mismoodi nad “olid hirmsad ja väga ohtlikud”: ta elas hauakambrites, tal oli üleloomulik jõud purustada jalarauad ja ahelad, millega teda püüti ohjata, “ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega.” (Lk 8:27-29, Mk 5:2-5)
Kui Jeesus tuli, rääkisid kurjad vaimud inimese suu kaudu.

Et inimene võib omadega segi ja agressiivne olla, pole meile mingi uudis, aga kas seda võivavad tõesti põhjustada kurjad vaimud?
Näiteks on Piiblis kirjeldatud, et kuri vaim pani inimese maas vähkrema, aga tänapäeval on teada närvisüsteemi haigus langetõbi, mis sama teeb. Ehk on ka muud Piibli juhtumid lihtsalt mingid (vaimu)haigused?

Mõni näeb ka tänapäeval iga haiguse, segasuse ja ka vale uskumuse või pahe põhjusena kurje vaime ning püüab kõiki hädasid ravida vaimude väljaajamisega. Mõni häda saabki palvest leevendust, aga mitte kõik.
Teises äärmuses on need, kes ei usu üldse vaimude olemasolu. Aga ka arstid ei oska kõike ravida.
Ka tänapäeval on juhtumeid, et kellelgi on üleinimlik jõud või räägib keegi võõra häälega inetusi.

Nii on ilmselt on erinevaid olukordi – on otsest kurja vaimu toimimist inimeses, on vaimuhaigusi, füüsilisi haigusi, on halbu harjumusi, hingehaavu ja vildakaid uskumusi, mis inimest halvasti tundma või käituma panevad.  

Seepärast on vaja tarkust, tunnetust ja vaimude eristamise andi, et aru saada, millega parajasti tegu on ja kas on vaja palvet, vaimude välja ajamist, hingehaavadega tegelemist või ka arstide abi.

Kuigi tol ajal ja kohas usuti vaimudesse jm üleloomulikku rohkem kui tänapäeva Läänemaailmas, oli sigade hulluks minek ehk neilegi ebatavaline. Kas sead päriselt hulluks läksid, seda me tõestada ei saa, aga igal juhul näitab see lugu, et inimene on Jeesuse silmis rohkem väärt kui kari sigu.

Kohalikud, kellele suur majanduslik kahju sündis, aga ilmselt muretsesid rohkem oma vara pärast, kui rõõmustasid inimeste tervenemise üle. Nad palusid Jeesusel lahkuda, aga tervenenu sai ülesandeks temast kuulutada. (Mk 5:14-20; Lk 8:34-39)

Kas oled kohanud kurjast vaimust vaevatuid või kogenud muid vaimumaailma ilminguid?
Mõni on kogenud, et inglid on abiks tulnud.
Vaimulike ärkamiste ajal esineb ka veidraid vaimseid ilminguid. Ilmselt tegutsevad siis ka kurjad vaimud ja kasutavad ära inimeste avatust kõigele vaimsele.
Saatan on hübriidsõjas. Piiblis on juttu ka kurjade vaimude õpetustest. Osa haigettegevaid, hirmutavaid, inimest lõpuks kahjustavaid õpetusi võib olla kurjadest vaimudest mõjutatud.

Mida siit õpime?
Ratsionaalsed Lääne inimesed ja muud materialistlikku õpetust saanud, peaks õppima, et ei tasu üleloomulikke asju alahinnata. Kui neist huvituda ja nendega tegeleda, on see ukse avamine vaimudele. Vaimumaailm on reaalne ja ohtlik.
Kes kõige põhjuseks vaime peavad, võtku hoogu maha ja püüdku vahet teha, kus on tõesti vaimud ja kus muud põhjused.
Kogudustele peaks paluma vaimude eristamise andi.
Inimese vabastamine võib palju maksma minna. 
Jeesuse ligidus oleks hea ära tunda: Jumala sõnum on armastus ja hoolimine, mitte hirm. 

Järgimisest ja tormidest (Mt 8)

Matteuse 8:18-27

Järgimine

Miks see inimene ei võinud oma isa maha matta?
Sellega võis kaasneda hulk muid kohustusi.
Juutidel olnud perekondlikud kohustused Jumalast tähtsamal kohal. 
Võib-olla oli see ka mingi kõnekäänd.
Või oli isa üldse veel elus.

Üldistades: Jeesuse järgimisest keeldumiseks ei sobi ükski vabandus.
Mida see tänapäeval tähendab?
Jumalast tähtsamaks võib osutuda näiteks karjäär või laste hobid.  Lapsi mõjutab vanemate suhtumine: kas eelistada trenni/huviringi või koguduse üritusi, kui need on samal ajal. Ei ole hea liiga range olla, aga tuleks vähemalt selgitada oma seisukohta. 

Kas tänapäeval on lihtsam Jeesust järgida kui mingil muul ajal? Nõukogude ajal takistati usklikel kõrghariduse omandamist, teatud ametites töötamist ja kiusati muudmoodi taga.  
Millest oled loobunud usu pärast?

Põhivalikud  mõjutavad muid valikuid. Kas  tahad jääda kokku ühe abikaasaga või raskuste tulles otsid uue?  Mida vabal ajal teed? Mida loed ja vaatad? Seebikad võivad küll pakkuda vaheldust igapäevarutiini, aga võivad tekitada sõltuvust. Lõpuks tuleb ikkagi enda elu elada, mitte telesarjade tegelaste elu.
Valikuid tehes on mõistlik palvetada.

Torm 

Jüngrid olid elukutselised kalamehed, kes tundsid merd. Kas nad ei vaadanud ilmamärke, vaid lihtsalt järgnesid Jeesusele? See meri olevat üsna  ettearvamatu ilmaga. Kas ilma pärast palvetad vahel?

Paat läks vett täis ja  olukord oli ohtlik. Jüngrid pöördusid Jeesuse poole, nagu peakski. Aga Jeesus justkui pahandas. Kuidas neil oli liiga vähe usku? Kas nad kahtlesid, kas Jeesus aitab?
Võib-olla oli neil oma ettekujutus Jumala tegutsemisest ja abist. 
Jeesus võis oma vastusega  mõelda, et pole vaja paanitseda, olukord on kontrolli all. 
Võib-olla polnud see  etteheide, vaid üllatus.
Nõder usk veab alt pingelises olukorras. 
Mõni unustab hea eluga Jumala, mõni raskustes.

Tee, mis viib ellu (Mt 7)

Matteuse 7:13-29

Õige tee ei pruugi olla esimesena ettejuhtuv, lai ja kergesti leitav.  Vaja on rohkem otsida ja kui tee on leitud, sellele ka jääda.
Kitsas tee võib vajada pingutust.
Kitsas tee tähendab ka massist, peavoolust erinemist. Lai tee võib tähendada nii välist vagadust ja sisemist rikutust kui ka läbinisti ilmalikku elu- ja mõtteviisi.
Õigel teel käies kanname head vilja. Kui head viljad ei kasva, siis pole see ilmselt õige tee. 

Mis tagab kitsale teele jäämise?
Edasised õiged igapäevased otsused ja õiged valikud järgnevatel ristteedel.
Jumala abiga jääme igavese elu teele: “Tema on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes ta vastab sulle. … Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: „See on tee, käige seda!” (Js 30:19.21)
Jeesus ütles, et tema on tee ja tõde ja elu (Jh 14:6). Tema kaudu saame igavese elu.
Me ei pea elama pidevas eksimise hirmus, aga siiski teades, et tuleb mitmesuguseid ahvatlusi kõrvale kalduda.
Üks viis kõrvale kalduda on järgida valeprohveteid — õpetajaid, kes tunduvad kristlikud, aga kelle õpetus ja elu on millegipoolest vale.

Viljad. Mida elu näitab inimese kohta? 
Vanad inimesed on sageli kas lahked, avatud, sõbralikud, head või siis kurjad ja kibestunud. Näiteks, kui tervis on halb või muud halba juhtunud elu jooksul, on oht kibestuda.

Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus …” (Gl 5:22-23) Need on Püha Vaimu viljad, s.t me ei pea neid ise, ilma Jumalata saavutama.
Seda loetelu võib mõista ka nii, et Vaimu vili on armastus ja kõik ülejäänu kirjeldab seda armastust (“Vaimu vili on armastus: rõõm, …”).

Üks oluline vili on andestamine. Mõned ei andesta.

Aga mis siis, kui inimene on hea, aga Jumalat ei tunne?  
Kel pole võimalik olnud evangeeliumi kuulda, on ilmselt eriolukorras. Järgnev kirjutati küll juutide ja Moosese seaduse kohta, aga arvatavasti kehtib see ka Jeesuse sõnumi kohta. “Jumala juures pole erapoolikust. Kes teevad pattu Seaduseta, need ka hukkuvad Seaduseta, kes teevad pattu Seaduse all, neile mõistetakse kohut Seaduse järgi. Jumala ees ei ole ju õiged Seaduse kuuljad, vaid Seaduse täitjad, kes mõistetakse õigeks. Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks, näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid.” (Rm 2:11-15).
Peamine pole evangeeliumi kuulmine, vaid sellele vastav elu.
Siiski, kes on Jeesusest kuulnud, sel on mõistlik kuuldu järgi teha (s 24j).

Teod. Mõned teevad vägevaid tegusid Jeesuse nimel, aga ei pääse taevariiki. Võib-olla siinjuures meenub mõni tuntud tervendusevangelist ja lugu, kuidas nad püüavad jätta muljet, et toimub rohkem imesid kui tegelikult. Petised ei saa taevariiki.
Aga mida on siit õppida tavainimesel?
Mõni võib loota sellele, kuipalju ta on head teinud. Või kuipalju Jumalat otsinud.  
Kui väljaläkitatud jüngrid tulid tagasi Jeesuse juurde ja rääkisid vaimustusega, kuidas kurjad vaimud nende sõna peale välja läksid, ütles Jeesus: “Rõõmustage pigem, et teie nimed on taevas kirjas.” (Lk 10:17-20)
Imesid sünnib vahel, aga tähtsam on teha Taevaisa tahtmist (s 21) ja mitte teha ülekohut (s 23).

Vundament. Ehitades tuleb arvestada kohalikke olusid, näiteks maavärina ohtu. Iisraelis sarnanevat kuivanud liivane pinnas kaljule, mistõttu olevat oht eksida.
Vundament maksvat kuni 30% hoone hinnast, sest sellele rajaneb kõik. Samamoodi on vaimses sfääris: kui alused on paigas, kui oleme Jeesuse õpetust kuulda võtnud, jääme püsima ka elutormides. (Ja kui kukumegi, on lihtsam jälle üles tõusta).

Mida tähendab, et Jeesus õpetas meelevallaga?
Jeesuse õpetuses võis olla mingi tajutav vägi. Kuulaja võis ehk tunnetada, et tõesti nii ongi, nagu Jeesus rääkis. 
Ta tõi ehk äärmuslikke, liialdatud näiteid, mis meelde jäid.
Ja ta õpetas endast: ‘ma tunnistan neile’, ‘kes minu sõnu kuuleb’, ‘kes teeb mu isa tahtmist’.

Jumal, tänan, et sinu abiga saame käia igavese elu teel! Palun aita meil olla head puud, mis kannavad head vilja!

Korrigeerimisest ja palvest (Mt 7)

Matteuse 7:1-12

Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut

Jeesus võis kohtumõistmisest rääkides mõelda variseridele, kes nõudsid teistelt liiga palju. Isegi kui nad täitsid käsku, makstes täpselt kümnist ja ehk ka hoidudes mõnest silmnähtavast pahest (Lk 18:11-12), jätsid nad siiski kõrvale tähtsaima – halastuse ja õigluse (Mt 23:23).

Tänapäevalgi on neid, kes on mingis valdkonnas Jumalale väga pühendunud, aga vähem või teisiti pühendunutesse suhtuvad hukkamõistvalt. Vahel tuleb see nooruse innukusest ja kogenematusest, aga halvemal juhul on tegemist püüdega ise seeläbi pühamad ja paremad paista. Teiste halvustamine ei tee halvustajat pühamaks.

Äärmuslikul juhul on tegemist mingis koguduses/usuühenduses kuulutatava õpetusega, et ainult nemad on õigel teel ja väljaspool nende kogudust ei ole elu Jumalaga. Sel juhul leitakse tavaliselt ka mingeid õpetuslikke või praktilise elu erinevusi, mille tõttu ainult nemad olevat õige Jumala rahvas. Teised minevat hukka või vähemalt ei olevat jõudnud veel õige tunnetuse tasemeni.
Paraku ei leidu sellist üksteise hukkamõistmist ainult valeõpetusega sektide ja õige kiriku, vaid ka põhivoolu kristluse eri konfessioonide vahel.

Vigade leidmise aluseks on tõsiasi, et kusagil on tõesti olemas õige ja vale piirid. Ometi ei ole kõik õpetuse ja praktika üksikasjad nii täpselt paika pandud, nagu osa inimesi püüab paika panna. Looja lubab ilmselt märksa rohkem mitmekesisust, kuidas võime elada, oma osa siin maailmas täita, teda teenida ja austada.

Teise inimese vigu on lihtsam näha kui enda omi ja need häirivad rohkem. Madala enesehinnangu puhul võib ehk ka vastupidi olla; ka see pole ka hea.  

Vigadele osutamine ei ole alati hukkamõistmine, vaid võib tulla soovist, et asjad oleks paremini. Ka pind silmas teeb haiget.
Parandamise ja hukkamõistu piiri tundmiseks on vaja tarkust.
Üks mõõdupuu võib olla, kas kritiseerijal on lootust, et teine muutub. Mõnikord ei tundu olevat eriti lootust, aga peaks ikka korrigeerima.
Võib ka küsida: kas oma kriitikaga lammutame või ehitame üles teise suhet Jumalaga?
Kergem võib olla minna lasta, mitte sekkuda, sest teise reaktsioon võib olla tõrjuv: “Vaata, mis sa ise teed! Kes sa oled, et õpetada!” 
Keegi pole veatu, ikka on vaja ka ebatäiuslikena vahel teisi korrigeerida. Ja lasta end korrigeerida ebatäiuslikel inimestel.
(Siinkohal võiks reklaamida Tähista Tervenemist programmi, kus ei kommenteerita teisi, vaid igaüks tegeleb enda probleemidega.)
 
Ometi, kui korrigeeritav ei võta kuulda ja pöördub korrigeerija vastu, pole mõtet teda rohkem ärritada.
Veel pärlitest ja sigadest. Jumalale toodud ohvriks pärleid. Ohver pidi olema veatu. Kui mõni pärl sai teel kriimustada, visatud see kraavi, kus sead neid süüa püüdnud, pidades neid toiduks. Meie ise saame aga Jumala juurde minna ka oma kriimude ja haavadega. Need ei riku meie väärtust. Jumal on see, kes meid parandab.

Paluge, ja teile antakse

Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,  sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!

Kui iga paluja saab, miks siis alati ei saa täpselt palutut?
Lastele me ei anna lõputult kommi, kui nad paluvad. Teame, et see poleks hea. Jumal ka teab paremini kui meie, mis on parajasti hea.
Mõni palub vihma, teine kuiva. Korraga samas kohas mõlemat ei saa.

Kui palume justkui midagi head, aga ei saa, võib olla raske. Ei saa kooli sisse, ei saa terveks, … Võib-olla saad siis sobivamasse kooli. Mõni jõuab just raskuste kaudu Jumalale lähemale, … Mõni kohtab just mittesaamises Jumalat Jumalana.
Alati ei tea vastust, miks ei saa.

Jeesus räägib siin leiva ja kala palumisest. Need on eluks vajalikud asjad. On vahe, kas paluda autot, millega ei jää teele, või uhket Ferrarit.

Maine elu on teekond, mille jooksul vajame mitmesugust abi. Ajaga vajadused ja palveteemad muutuvad. 
Peaksime olema väga tänulikud oma hea elu eest. 

Isa taevas ‘annab head neile, kes teda paluvad’. Luukas kirjutab sarnases kohas, et Jumal annab Püha Vaimu (Lk 11:13). Kõige suurem hea, mida paluda ja otsida, ongi Jumal ise ja suhe temaga.

Taevaisa, tänan sinu andestuse, kannatlikkuse, igavese elu ja kõige hea eest siin maises elus! Palun lase meil kohata Sind oma igapäevavajadustes ja anna tarkust, kas ja kuidas kedagi korrigeerida.